Orgaaniliste ühendite absorbeerimiseks kasutatakse orgaanilisi vedelikke - diiselõli, etanoolamiin jt., mida on võimalik peale regenereerimist taas- ja korduvkasutada. Neeldunud komponendi võib absorbendist eraldada: - puhtalt või kontsentreeritult - vähelahustuva ühendi, nagu sademe või mudana - käsitleda saastunud absorbenti reoainena ja suunata see omakorda puhastusprotsessi. Juhul kui absorbeeritava gaasi ja absorbendi vahel toimub keemiline reaktsioon, nimetatakse sellist absorptsiooniprotsessi kemosorptsiooniks. Absorptsioontehnikas on väga levinud täidiskolonnid. Nendes juhitakse puhastatav gaas alt üles läbi täidise kihi . Täidise materjal (keraamika, portselan, süsi, plast jt.) valitakse olenevalt korrosioonikindlusest. Absorbent piserdatakse täidisele ülevalt, ta voolab kelmena üle täidise ning väljub alt. Puhastatav gaas juhitakse kolonni altpoolt, läbi gaasijaotusresti. 5. Gaasiliste lisandite eemaldamine adsorptsiooniga
Orgaaniliste ühendite absorbeerimiseks kasutatakse orgaanilisi vedelikke - diiselõli, etanoolamiin jt., mida on võimalik peale regenereerimist taas- ja korduvkasutada. Neeldunud komponendi võib absorbendist eraldada: - puhtalt või kontsentreeritult - vähelahustuva ühendi, nagu sademe või mudana - käsitleda saastunud absorbenti reoainena ja suunata see omakorda puhastusprotsessi. Juhul kui absorbeeritava gaasi ja absorbendi vahel toimub keemiline reaktsioon, nimetatakse sellist absorptsiooniprotsessi kemosorptsiooniks. Neutraliseerimise tahke jääk on veerohke muda, mille eraldamine ja paigutamine tekitab omakorda probleeme. Gaasi puhastusefekt on ~90%. Keemiline reaktsioon lahuses kiirendab gaasilise komponendi lahustumist märgatavalt. Väävliühendite eraldamine tselluloositööstuse tehnoloogilistest heitgaasidest on olnud tõsiseks probleemiks kogu maailmas. Tselluloosi tootmisel leeliselises keskkonnas (nn. sulfaatmeetodil) eralduvad