tulemuse ümber, sama suuruse määramisel korduvate katsete korral. (Gaussi kõver) 2) Aritmeetiliste keskmiste eksperimentaalse standardhälbe (ehk ruutkeskmise vea) valem: n u A ( x )= s( x )= s( x) = (x i 1 i x) 2 n n(n 1) Mõõteriista täpsus võib olla antud absoluutvea, suhtvea või taandatud vea kujul või x arvutusvalemina : u B ( x )= 0,58x 3 Vahemikku, l keskmine ± uB(x), jääb 58% mõõtetulemustest. Küsimused, millele pead oskama vastata: Mida pead arvestama mõõteriista valikul? Mis võib põhjustada mõõtemääramatust (mõõtmisvigu)? Mis on absoluutne mõõtemääramatus (mõõteviga)? Mis on suhteline mõõtemääramatus (viga)
kõigi tulemuste erinevused keskmisest võetuna ruudus, liidetud kokku ning jagatud n-1, kus n on mõõtmiste arv) Standardhälve näitab kuidas jagunevad mõõtmistulemused arvuliselt keskmise tulemuse ümber, sama suuruse määramisel korduvate katsete korral. (Gaussi kõver) 2) Aritmeetiliste keskmiste eksperimentaalse standardhälbe (ehk ruutkeskmise vea) valem: u ( )= s( )= = Mõõteriista täpsus võib olla antud absoluutvea, suhtvea või taandatud vea kujul või arvutusvalemina : u ( )= Vahemikku, l keskmine ± uB(x), jääb 58% mõõtetulemustest. Küsimused, millele pead oskama vastata: ● Mida pead arvestama mõõteriista valikul? ● Mis võib põhjustada mõõtemääramatust (mõõtmisvigu)? ● Mis on absoluutne mõõtemääramatus (mõõteviga)? ● Mis on suhteline mõõtemääramatus (viga)? ● Selgita alam- ja ülemtõkke tähendust?
tähis (= suhtpõhivea väärtus) ringi sees. Vene päritolu seadmetel võib olla suhtpõhivea tähiseks ka venekeelne sõna KLASS (joonis 21). 0.5 0.5 Joonis 21. Suhtviga 0,5%. 30 Mõõtmisteooria alused Digitaalsete mõõteriistade täpsusklassi esitamisel kasutatakse enamasti valemit absoluutvea arvutamiseks. Näiteks digitaalse multimeetri viga kujul: ±0.25% RDG ± 2 D, ±0.25% Reading ± 2 Digit, ±0.25% ± 2 ct. Sellist esitust tuleb mõista järgmiselt: Lugemi absoluutpõhiviga on 0,25 % lugemist pluss kaks korda mõõteriista lahutusvõime. Mõõteriista lahutusvõime all mõistetakse tema displeil kuvatava mõõdise viimase koha vähimat võimalikku nullist erinevat väärtust. Näide: