töövahetused langevad öisele või päevasele ajale. Öötöötaja peab 24-tunnise ajavahemiku jooksul saama vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega ja 7-päevase ajavahemiku jooksul vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega. Seadus näeb ette rangema piirangu nende öötöötajate suhtes, kelle tervist mõjutab töökeskkonna ohutegur või töö iseloom. Selline öötöötaja ei tohi töötada rohkem kui 8 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul. Tegemist on absoluutpiiranguga, mistõttu ei oma tähendust, kas konkreetse nädala töövahetused langevad öisele või päevasele ajale, töötundide arv 24 tunni kohta ei tohi mingil juhul ületada 8 tundi. Tööandja on kohustatud koostama iga töökoha raames riskianalüüsi ning korraldama tervisekontrolli öötöötajatele nii enne öötööle asumist kui ka regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal. Teatud juhtudel on lubatud öötöötaja tööaja suhtes teha töölepingu või kollektiivlepinguga ka erandeid
24-tunnise ajavahemiku jooksul. Tööaeg on rangemalt reguleeritud nende töötajate puhul, kelle töö kätkeb selliseid ohutegureid või on sellise iseloomuga, millega kaasneb eriline oht ja mõju öötöötaja tervisele. Ohutegurid, mille esinemisel on öötöötajal keelatud töötada rohkem kui 8 tundi ööpäevas, sõltuvad erinevatest asjaoludest, mida tuleb hinnata kogumis igal konkreetsel juhul eraldi. TLS § 50 lõike 2 puhul on tegemist absoluutpiiranguga, mistõttu ei oma tähendust, kas konkreetse nädala töövahetused langevad öisele või päevasele ajale. Töötundide arv 24 tunni kohta ei tohi mingil juhul ületada kaheksat tundi. Esialgse hinnangu, kas öötöötaja töö kätkeb erilisi ohutegureid, mis keelavad kaheksast tunnist pikemad vahetused, annab tööandja. Töö- ja puhkeaja järelevalve käigus annab hinnangu Tööinspektsioon. Siinkohal on oluline teada, et tööandja on kohustatud koostama iga töökoha raames