Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) Absoluutse monarhia diplomaatia tähendas monarhi, aga mitte riigi ja rahva teenimist. Samal ajal toimusid intriigid kuningakojas, mis võisid samuti sõdu põhjustada. Riik ja rahvas olid veel ebamäärased mõisted. Saadikud olid kuningakojaga seotud aadlikud. Väiksemad ametnikud olid hästi tasustatud kodanlased. XVIII viimasel veerandil jõudis prantsuse feodaal- absoluutliku (ancien regime) ühiskonna kriis oma lõppjärku. Valgustusaja filosoofia ei tunnistanud kuningate jumalikku päritolu. Kujunes arusaamine rahva (rahvuse) suveräänsusest. Varakodanlik seisus nõudis riikliku (rahvuslikku) sise-ja välispoliitikat ja ei olnud rahul kuningate dünastilistest huvidest tuleneva poliitikaga. Kolmas seisus oli Prantsusmaal saanud oma juhtiva positsiooni, mida oli ka juriidiliselt oli vaja kinnistada. Inglismaal oli siis Parlamendi võim juba üle kuninga võimust.
Reduktsiooni tulemused Mõisnikud pidid nüüd hakkama oma mõisa eest renti maksma riigile. Riigi sissetulekud kasvasid palju ja sellega paranes ka siinne haridus. Mõisnike hulgas tekitas reduktsioon suurt pahameelt Rootsi riigivõimu vastu ja paljud aadlikud kutsusid üles ignoreerima kuninga korraldusi. 5.Reduktsiooni põhjused Kuningavõim oli nõrk ning ei suutnud aadlikke allutada keskvõimule ning aadlikud omandasid Eesti kui ka Liivimaal palju maid. Selline olukord kestis kuni Karl XI absoluutliku valitsusreformini. Ta alustas nende maade tagasi võtmist-reduktsiooni ning see laienes ka Eesti ja Liivimaale. Üks põhjustest oli riigi tulude suurendamise soov. 6.Rahvastiku olukord 17.saj keskpaik kuni 1721. 1620 aastateks oli rahvaarv kahanenud umbes 130000 inimeseni kuid peale sõja lõppu taastus rahvaarv kiiresti: 1965 oli see juba umbes 370000 inimest. Rootsi riigi rahvaarvust moodustas Eesti rahvastik umbes 10%. Peale vaenutegevust hakkas talurahva arv tõustma tänu
Ida-Euroopas hakkas domineeris Venemaa, kes hakkas murdma Lääne-Euroopasse ning käsitama end Bütsantsi õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik. Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Austria Habsburgid. Habsburgidele kuulus Austria, Madalmaad, Hispaani ja Lõuna-Itaalia, lisaks veel Lõuna-Ameerika valdused. 1519 tõusis mõlema riigi troonile Karl V. Habsburgidel tekkis terav vastuseis Prantsumaaga. 15
annaabi.ee 
