ilma seisumassita objekt liigub mistahes ainelise objekti suhtes. Absoluutkiirust nimetatakse enamasti valguse kiiruseks vaakumis, kuna valgus on inimestele kõige tuntum puhtväljaline objekt. • Klassikaline ja relativistlik füüsika- Klassikaline füüsika eeldab absoluutkiiruse lõpmatust (piirangu puudumist), relativistlik füüsika arvestab absoluutkiiruse lõplikkust (piirangu olemasolu) ja uurib liikumist absoluutkiirusele lähedastel kiirustel. Ülesanded • Arutlege, milliseid piiranguid seab absoluutkiiruse printsiip inimese võimalustele otsida elu Linnutee teistelt planeetidelt ja teistest galaktikatest. • Kas marsikulgurit on võimalik Maalt juhtida? Kirjeldage, kuidas see võiks toimuda. Kinemaatika Mehaanika ja liikumine • Füüsika uurib loodust ja sealhulgas ka liikumist. Füüsika see haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi, kannab nime mehaanika.
Varasemale lisandus absoluutse kiiruse printsiip. Ilmnes pikkuse ja aja suhtelisus (relatiivsus). • Aja aeglustumine e. dilatatsioon tähendab aja aeglustumist sündmuskoha suhtes liikuva vaatleja jaoks. • Näide kahe kellaga (üks Maa pinnal, teine Maast eemalduvas kosmoselaevas – kaksikute paradoks). • Pikkuste lühenemine e kontraktsioon tähendab keha mõõtmete lühenemist liikumise sihis paigalseisva vaatleja suhtes. • Raskused juba absoluutkiirusele lähedase kiirusega liikuva keha kiirendamisel konstantse jõuga ning sellest tulenev massi suurenemine (a → 0 ja seega m → ∞). • Mass ja energia kui millegi olemasolu kirjeldavad suurused, sellest tulenev võrdelisus nende vahel ehk samaväärsusseos E mc 2
Varasemale lisandus absoluutse kiiruse printsiip. Ilmnes pikkuse ja aja suhtelisus (relatiivsus). · Aja aeglustumine e. dilatatsioon tähendab aja aeglustumist sündmuskoha suhtes liikuva vaatleja jaoks. · Näide kahe kellaga (üks Maa pinnal, teine Maast eemalduvas kosmoselaevas kaksikute paradoks). · Pikkuste lühenemine e kontraktsioon tähendab keha mõõtmete lühenemist liikumise sihis paigalseisva vaatleja suhtes. · Raskused juba absoluutkiirusele lähedase kiirusega liikuva keha kiirendamisel konstantse jõuga ning sellest tulenev massi suurenemine (a 0 ja seega m ). · Mass ja energia kui millegi olemasolu kirjeldavad suurused, sellest tulenev võrdelisus nende vahel ehk samaväärsusseos E mc 2
Selle paremas pooles lainefunktsiooni ees seisvat suurust (i) nimetatakse kasutatava operaatori omaväär- tuseks. Omaväärtusvõrrandit rahuldavat lainefunktsiooni nimetatakse omafunktsiooniks. Seega on aatomi (vm. kvantsüsteemi) ajas muutumatu ehk statsionaarse oleku Schrödingeri võrrand = E omaväärtusvõrrand. Hamiltoni operaatori omaväärtusteks on süsteemi energia väärtused. Diraci võrrand on selline Schrödingeri võrrand, mis kirjeldab ka relativistlikke (absoluutkiirusele lähedaste kiirustega liikuvaid) osakesi või laineid. Diraci võrrandi korral asendub kineetiline energia ha- miltoniaanis, s.t. liige ( 2/2m) liikmega ±[ 2c2 2 + m02c4]1/2, kus 2 2 on uuritava objekti impulsi ruut. Negatiivne kineetiline energia viitab antiosakesele (siit saadigi idee positroni otsimiseks). Seega Diraci võrrand: (/i) (/t) = ±[ 2c2 2 + m02c4]1/2 + U .
annaabi.ee 
