Tarand, S.Kallas (roheliste fraktsioon), Vilja Savisaar(keskerakond), Ivari Padar, Siiri Oviir ja Tunne Kelam, kristina ojuland 21/10/2010 17:48:00 Õ: lk 60.68 lug Lk 63 ja 68 olevaile küsimustele PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID Lk 69-73 lug Koosta võrdlev tabel 3 peamise valimisüssteemi tunnuste kohta: Majoritaarne enamvalimiste süsteem, kõige vanem Moodustatakse ühenandaadilised valimisringkonnad Presidente valitakse absoluutenamuse printsiibi järgi, pääseb üks saadik, president valitakse absoluutenamuse printsiibi järgi + selge lihtne, -eelise juhtivatel suurparteidel, parlament ei peegelda valijaskonna eelistusi SB Kanada; USA Prantsusmaa proportsionaalne jagab saadikukohad parteide vahel võrdeliselt antud häältega, mitmemandalilised valimisi r.k, kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas, avataud ja suletud nimekirjad + parteid võrdsemad sansid saada eristatud parlamendis; -
absoluutse häälteenamuse nõuet. Nagu nimetus ütleb, tuleb valimisvõiduks koguda häälte absoluutne enamus ehk 50 protsenti pluss üks hääl. Kui ükski kandidaat nii palju hääli ei saa, korraldatakse valimiste teine voor. Teise vooru pääsevad vaid suurema toetuse kogunud isikud ja seal piisab võiduks lihthäälteenamusest. Kahe valimisvooru korraldamine on kulukas ja töömahukas, seetõttu rakendataksegi absoluutenamuse süsteemi peamiselt presidendivalimistel. Majoritaarse süsteemi peamine pluss on selle selgus ja lihtsus. Igaühele on arusaadav, kes ja kuidas parlamenti pääseb. Teisalt pole see süsteem vaba ka puudustest. Näiteks annab see eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. Suurparteidel on parlamendis rohkem kohti, kui neile valijaskonna üldise toetuse põhjal peaks kuuluma. Väiksemad erakonnad, keda võib toetada koguni kuni kümnendik valijaist, saavad
annaabi.ee 
