kõrvaltoimed, haiguse esinemise seos tervishoiuteenuste vajaduse, nõudluse ja pakkumisega Haiguste esinemisnäitajad ja nende tõlgendamine (absoluutarvud ja rahvastiku suurusega seotud suhtarvud; haigestumus ja levimus; elulemisaeg; levimusmäär; kumulatiivhaigestumusmäär; haigestumuskordaja). Alguses peab haiguse esinemisnäitajaid käsitlema lahus andmetest rahvastiku suuruse kohta, ent hiljem tuleb haigusjuhtude arv seostada inimeste arvuga rahvastikus. Juhtude absoluutarvu võidakse vajada juhtimistegevuses, kuid süvaanalüüsil peab arvesse võtma rahvastiku suuruse, mis suuresti määrab haigusjuhtude arvu. Haiguse esinemisnäitajad võivad kirjeldada nii olemasolevate kui ka uute haigusjuhtude esinemist. Levimusnäitajad osutavad, kui suurel osal rahvastikust esineb uuritav haigus mingil ajamomendil. Haigestumisnäitajad kirjeldavad uute juhtude ehk esmasjuhtude esinemissagedust mingil ajavahemikul
o Haiguse tähtsustamise muutus teatamiskohustuslik või mitte; lisamine diferentsiaaldiagnooside hulka jms. Populatsiooni muutumine: o Vanuselise või soolise struktuuri muutused o Ohustatud isendite kontingendi ümberhindamine 11.Haiguse geograafilise leviku kirjeldamine kartogrammide abil. Punkt-kartogramm: haigusjuhtude paiknemise kaart: üks punkt üks juht. Toob välja haiguse leviku juhtude absoluutarvu alusel. Ei anna infot haigestumuse ja levimuse kohta. Sektor-kartogramm: põhineb peamiselt esinemise proportsionaalsetel näitajatel. Teatud piiridesse jääva haigestumuse- või levimusnäitajaga piirkond kaardil tähistatakse teatud värvi või viirutusega. 12.Ülesanne: Joonista etteantud andmete põhjal epideemiakõver 13.Loetle ja selgita andmete kvaliteeti määravaid tegureid (minim. kolm)
annaabi.ee 
