Valimised on ühetaolised ehk võrdsed -võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete tutvustamiseks Mis iseloomustab majoritaarset või Majoritaarsele valimisüsteemile on iseloomulikud propotsionaalset valimissüsteemi? ühemandaadilised ringkonnad. Võimalusi on kaks lihthäälte enamus või absoluudne häälte enamus. Kuidas selgitatakse välja kohad riigikogus? Esimeses voorus kehtib valem: kehtivad hääletussedelid Lihtkvoot= ringkonnamandaadid Teises voorus osalevad üle 5% saanud nimekirjad ehk valimiskünniste ületanud. Kehtib valem:
Muusikaõpetaja jaoks omakorda võtab sama küsimus veidi teistsuguse värvingu kas ja kuidas saab inimese muusikalisi võimeid täpselt ja objektiivselt mõõta. Tänapäeva hariduspoliitika üks eesmärke peaks olema element. muusikalise kirjaoskuse pakkumine kõigile inimestele sõltumata nende muusikalistest võimetest. Tähtis on, et keskkond, milles laps selles elueas peamiselt viibib, oleks muusikahelidega piisaval määral küllustatud. Siit ka põhjus, miks nt absoluudne kuulmine sageli (kuid mitte alati) areneb välja muusikutest vanemate lastel. Sünnipärased anded võivad eduka karjääri kujunemisel mängida tähtsamat rolli, kui on meie tuntud helilooja Tsaikovski oletanud. Olen endalt mitmeid kordi küsinud, nagu oli kirjas, et kas mu pillimäng tuleb hästi välja sp, et mul on selleks sünnipäraselt head eeldused, või sp, et ma pidevalt harjutan? Ma arvan, et need on omavahel tasakaalus, ehk siis, kui ma oleks
selge. Ma usun seda, mis on võimalik, aga ei pruugi olla tõeline. Siin on tegu tõenäosusega - usutav on rohkem või vähem tõenäoline. Aga see, mida ma tean, ei ole pelgalt tõenäoline, vaid see ju ongi täielik tõde, see on tõeline. Kui ma sellest oma värskele abikaasale rääkisin, küsis ta minult rida küsimusi, et aga mida me siis teame või kas me üldse midagi teame? Kas on üldse midagi, mis on täielikult absoluudne tõde või täiesti kindlasti vale? Me küll käitume nii, nagu me ühte ja teist teaksime, aga see on ju vaid praktiline teadmine, mis lähtub meie vajadustest, meie huvidest ja kasudest, meist kui piiratud ökonoomiast? Kas pole meie teadmiste ja tõdedega asi selline, et just nende puhul me usume täielikult, nõnda, et enam ei teagi, et usume - sest neis asjus me ei kahtle? See on minu jaoks nii selge, aga kas ka Teie?