Neid riike peeti sisuliselt türanniateks, kus kodanikud on valitseja orjad, erinevalt Euroopast, kus monarh valitsenud kõigi alamate huvides. Selline seisukoht langes 20. sajandi jooksul korduvalt kahtluse alla ning 21. sajand alguses pole sellel enam eriti toetajaid. Siiski pole küsimusele, kuivõrd Euroopa absolutistlikud ja Aasia despootlikud riigid teineteisest erinesid, suudetud üheselt vastata. Absolutismi periodiseering Klassikaliseks absolutismiperioodiks peetakse üldiselt ajavahemikku Kolmekümneaastase sõja lõpust kuni Prantsuse revolutsiooni alguseni ehk aastaid 16481789. ,,Klassikaline" absolutism öeldakse olevat tekkinud Prantsusmaal Louis XIV ajal ning selle kõrghetk jäävatki 17.18. sajandi vahetusse. Samas on absolutismi arengus näha ka selgeid regionaalseid eripärasid, näiteks Skandinaaviamaades (eriti Rootsis) pole absolutismi ,,tipp" mitte 18. sajandi alguses, vaid hoopis selle lõpul
Kõige kaugemale arenas tsentraliseeritud riigiaparaat Inglismaal, kus võim koondus aga kuninga kõrval järk-järgult ka parlamendi kätte. Inglismaal ei kehtestunud absolutism aga arvatavasti seetõttu, et saareriigi kodanikuühiskond oli arenenum kui teistes Euroopa riikides. Teisiti läks asi aga Prantsusmaal, kus poliitiline ühtsus saavutati peamiselt sõjalisel teel ja kuningal oli suur roll. Kuningavõim oli alates 15. sajandi keskpaigast pidevalt tugevnenud. Klassikaliseks absolutismiperioodiks peetakse üldiselt ajavahemikku Kolmekümneaastase sõja lõpust kuni Prantsuse revolutsiooni alguseni ehk aastaid 16481789. "Klassikaline" absolutism öeldakse olevat tekkinud Prantsusmaal Louis XIV ajal ja selle kõrghetk jäävatki 17. ja 18. sajandi vahetusse. Samas on absolutismi arengus näha selgeid piirkondlikke eripärasid, näiteks Skandinaaviamaades (eriti Rootsis) polnud absolutismi "tipp" 18. sajandi alguses, vaid hoopis selle lõpul. Absolutismi võib jagada kolme ajajärku:
annaabi.ee 
