pinda. Soveldi katmine abrassiivpulbriga võib toimuda otseselt või kaudselt. Soveldi otsesel katmisel surutakse abrassiivterad soveldisse enne soveldust. Soveldi pind kaetakse õhukese määrdekihiga, nüüd raputatakse peale ühtlane abrassiivpulbri kord ning karastatud terasest luisu, rulli või võlliga surutakse pulber soveldisse. Kaudsel katmisel kantakse abrassiivmaterjal soveldatavale pinnale ning soveldamise käigus toimub abrassiivi tungimine detaililt tunduvalt pehmemasse soveldisse. Soveldamisel ja plankimisel tuleb arvestada, et mida siledamat pinda me soovime, seda õhem peab olema soveldile kantav abrassiiv- ja määrdeaine kiht. Soveldamisel peab surve detailile olema ühtlane ja mitte tugev, käe liigutused on sujuvad. Et vältida ümarusi ja vildakust, tuleb vertikaaljõud Q rakendada punkti, mis asub töölisele kõige
rikuvad detaili pinda. Soveldi katmine abrassiivpulbriga võib toimuda otseselt või kaudselt. Soveldi otsesel katmisel surutakse abrassiivterad soveldisse enne soveldust. Soveldi pind kaetakse õhukese määrdekihiga, nüüd raputatakse peale ühtlane abrassiivpulbri kord ning karastatud terasest luisu, rulli või võlliga surutakse pulber soveldisse. Kaudsel katmisel kantakse abrassiivmaterjal soveldatavale pinnale ning soveldamise käigus toimub abrassiivi tungimine detaililt tunduvalt pehmemasse soveldisse. Soveldamisel ja plankimisel tuleb arvestada, et mida siledamat pinda me soovime, seda õhem peab olema soveldile kantav abrassiiv- ja määrdeaine kiht. Soveldamisel peab surve detailile olema ühtlane ja mitte tugev, käe liigutused on sujuvad. Et vältida ümarusi ja vildakust, tuleb vertikaaljõud Q rakendada punkti, mis asub töölisele kõige lähemal (joon. 148c), horisontaaljõud P aga võimalikult detaili ja
annaabi.ee 
