märgitud on ala geoloogiline ehitus koos reljeefiga ning lainetus. Lähtereljeefist sõltub lainetuse iseloom ning selle pinnavorme kujundav tegevus. Aladel kus rannanõlv on järsk, ulatub sügav vesi rannajooneni v selle lähedale ning lainetus jõuab rannajooneni oma täies jõus paiskudes vastu rannanõlva veepealset osa. Selge, et selline lainetus põhjustab ulatuslikku purustust Lainetuse purustavat tegevust nimetatakse abrasiooniks. Abrasioon viib eriliste pinnavormide kujunemisele (erinevad astangud, suure kaldenurgaga rannanõlv e järsakrand aga ka n abrasiooniliste tasandike kujunemisele kerkivate rannikute puhul) ning selliseid rannikuid nimetatakse ka abrasioonirannikud. Aktiivne rand - sellel toimuvad keskmise veeseisu ajal aktiivsed protsessid kulutus, kuhje ja
3. PILET Eesti rannikute morfo-geneetiline klassifikatsioon, tüüpide iseloomustus. Maakoore liikumiste järgi kerkivad rannikud ja vajuvad rannikud. Meil üldjuhul on laheline rannik, mis peaks pikapeale õgvenema, lained purustavad neemikud, peaks sirgjooneliseks muutuma, kuid ei juhtu seda. Neemikud koosnevad moreenist, kivirikkast moreenist. Kulutuseline moreenrand. *Lainetuse purustavat tegevust nimetatakse abrasiooniks * Abrasiooniprotsessile on iseloomulik rannajoone õgvendamine (tasandamine/silumine). Kaugemale veekogusse ulatuvad maismaaosad poolsaarte tipud neemikud alluvad intensiivsele abrasioonile ning neid kulutatakse kiiremini. Samal ajal kui lahesoppidesse või lahepäradesse setted kuhjuvad. Sellise protsessi pikaajalisel toimumisel võib rannajoon omandada suhteliselt sirgjoonelise kuju. *ÕGURANNIKUD: Rannikutel, kus maakoore kerkimine on aeglane ja
annaabi.ee 
