paksus; OLMO - laastutekke-tsoon; A - esipind; A - tagapind. 18.Mis on laast? Eraldunud kiht materjali lõikamisel. 19.Laastu tekkemehanism? Laastu tekkemehanism - kihi eraldumine järkjärguliste nihete tagajärjel. 20.Mille poolest erinevad mikroteriklõikamisel kasutatavad lõikekiilud teriklõikmisel kasutatavatest? Erinevad kahe tunnuse poolest: 1) terikud on korrapäratu kujuga, 2) terikud on väiksemôôtmelised (terikutena kasutatakse abrasiivteri, mille môôtmed ulatuvad mônest millimeetrist mikromeetri osadeni). 21.Mis põhjustab mikroteriklõikamisel väikest töödeldud pinna karedust? Väikest töödeldud pinna karedust võimaldab lõikamisest osavõtvate abrasiivterade suur hulk. 22.Seleta joonist Joonisel on kujutatud mikroteriklõikamist, mis toimub abrasiivtöötlusel .Sõltuvalt abrasiivtera väljaulatusest riista pinnast, kujust ja lõigatava kihi paksusest, töödeldava pinnaga kontakteeruv abrasiivtera lõikab või
Pealiikumise kiirus m,s : v=pii*D*n ; kus D= lihvketta välisläbimõõt (m), n=ketta pöörlemissagedus (min-1). Siselihvimine toimub sise ´lihvpingil. Siselihvimist kasut. Avade täpseks töötlemiseks. Suurema täpsuse saavutamiseks antakse lihvkettale katkendlik ristettenihe. Tasalihvimsel töödeldakse tasapindu horisontaal v. Vertikjaaltasalihvpinkidel. Vertikaaltasalihvimisel on suurem tootlikkus, kuna samaegselt võtab tööst osa suurem hulk abrasiivteri. Teisest küljest on ketta silinderpinnaga töötlemisel võimalik sooritada väga erinevaid töid, näiteks lihvida soone põhja jne. 18. Jagamispead. Jagamispea on freespingi oluline osa, mis lubab laiendada pinkide tehnoloogilised võimalused. Jagamispäid kasutatakse, esmalt, töödeldava tooriku telgede paigaldamiseks vajaliku nurga võrra, teisalt, tooriku perioodiliseks pöörlemiseks oma telje ümber vajaliku nurga võrra (jagamine võrdseteks ja ebavõrdseteks osadeks)
1- hoob, 2-katsekeha, 3-terasketas, 4-tiivik, 5-suspensioon, 6-korpus, 7- kang, 8-raskus Katsekeha 2 surutakse vastu süsinikterasest (0,45%C) ketas 3 môôtmetega 178 x 13 mm mis pöörleb horisontaalsel teljel kiirusega 235 pööret/min s.o. joonkiirusega 2,2 m/s. Kambrisse 6 valati 1,5 l destilleeritud vett ja 940 g abrasiivosakesi (SiO2). Abrasiivosakeste suurus oli 0,1...0,3 mm. Osakesed, mis hõljuvad vedelikus haaratakse katsekeha ja terasketta vahelisse pilusse. Surve mõjul enamik abrasiivteri puruneb väiksemateks kildudeks. Läbitud teed pikkus määrati pööretelugeja abil ja moodustas 260 m. Katsekeha kaaluti enne ja pärast katsetamist täpsusega 0,1 mg. Igas katsepunkti kohta katsetati vähemalt 3 katsekeha. Enne katsetamist katsekeha lihviti teemantkäial teralisusega 100/63. 1.2. WC-Co kermiste abrasiivkulumine WC-Co kermiste abrasiivkulumist mitmesugustes tingimustes on uuritud ja leitud, et kõvasulamite kulumine sõltub WC ja Co suhtest ja karbiidterade suurusest.
annaabi.ee 
