ketasfreesidega. Pealiikumist teostab frees, mille lõikehammastel on keerme soone profiil. Toorikule antakse ringettenihe ja pikiettenihe. Keermefreesimine on tavaliselt eeltöötlus, lõpptöötlus tehakse treilõikuriga või lihvkettaga. Freesimisega lõigatakse nii sise- kui ka väliskeermeid. Lihvimine: on lõiketöötlusprotsess, kus, kasutatakse abrasiivlõikurit, saadakse nii Ra 0,025... 1,6 um pind ja suur mõõtmete täpsus. Abrasiivlõikur koosneb kõvadest abrasiivterakestest, mis on seotud sideainega abrasiivkettaks. Lihvimise viimistlusoperatsioon suure täpsuse ja pinnasiledusega detailidel saadakse. Samuti kasutatakse lihvimist ka suure kõvadusega materjalide puhul, kui need ei ole lõigatavad muude meetoditega. Abrasiivlõikurid: valmistatakse enamasti erineva kujuga lihvketastena. Abrasiivmaterjalidest kõige laialdasemalt kasutatakse kristallilise alumiiniumoksiidi alusel
poole. Pealõikeserv on teriku esi- ja peatagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja 49. Lihvimine abitagapinna lõikumisel. Lihvimine on lõiketöötlusprotsess, kus abrasiivlõikuri Normaalseks lõikamiseks peavad eelnimetatud abil saadakse sile pind ja pinnad ja servad asuma kindlate nurkade all. mõõtmete suur täpsus. Abrasiivlõikur koosneb kõvadest abrasiivteradest, mis on sideainega seotud abrasiivkettaks. Abrasiivketta pöörleval liikumisel lõikavad terad tooriku pinnalt mikrolaaste. 47.Treimise erinevad operatsioonid
Lämastik (Ar; He; N2) kuju kopeeritakse osaliselt töödeldavale pinnale. Plasmajoa t* 10000-30000 8) Lihvimine 8) Gaasikeevitamne Lihvimine on lõiketöötlusprotsess, kus Gaaskeevitamine on keemilisel reaktsioonil abrasiivlõikuri abil saadakse sile pind ja mõõtmete põhinevate sulakeevitusprotsesside üldnimetus, suur täpsus. Abrasiivlõikur koosneb kõvadest kus energiaallikana kasutatakse hapniku ja abrasiivteradest, mis on sideainega seotud põlevgaasi segu põlemissoojust. abrasiivkettaks. Abrasiivketta pöörleval liikumisel Enimlevinud on hapnik-atsetüleenkeevitus, kus lõikavad terad tooriku pinnalt mikrolaaste. põlevgaasina kasutatakse atsetüleeni (C2H2). Lihvketaste kasutatakse abrasiivlõikureid Atsetüleenileegi temperatuur ulatub kuni 3100 °C
Hambalõikamisel kasutatakse kahte meetodit – kopeer- ja rullumismeetodit. Kopeermeetod põhineb hammaste profileerimisel lõikuriga, millel on hammastevaheline profiil. Rullumismeetod põhineb lõikuri ja tooriku vastastikusel hambumisel koos lõikeliikumistega. 26 36. Lihvimine Lihvimine on lõiketöötlusprotsess, kus abrasiivlõikuri abil saadakse sile pind ja mõõtmete suur täpsus. Abrasiivlõikur koosneb kõvadest abrasiivteradest, mis on sideainega seotud abrasiivkettaks. Abrasiivketta pöörleval liikumisel lõikavad terad tooriku pinnalt mikrolaaste. Abrasiivlõikurid valmistatakse enamasti erineva kujuga lihvketastena. Peale lihvketaste kasutatakse abrasiivlõikureid luiskudena, segmentidena, abrasiivlintidena, abrasiivpastadena. Tähtsamateks lihvimismeetoditeks on välisümarlihvimine, siseümarlihvimine ja tasalihvimine
poole. Pealõikeserv on teriku esi- ja peatagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja 49. Lihvimine abitagapinna lõikumisel. Lihvimine on lõiketöötlusprotsess, kus abrasiivlõikuri Normaalseks lõikamiseks peavad eelnimetatud abil saadakse sile pind ja pinnad ja servad asuma kindlate nurkade all. mõõtmete suur täpsus. Abrasiivlõikur koosneb kõvadest abrasiivteradest, mis on sideainega seotud abrasiivkettaks. Abrasiivketta pöörleval liikumisel lõikavad terad tooriku pinnalt mikrolaaste. 47.Treimise erinevad operatsioonid
Keermerullimine: on tootlik ja ökonoomne meetod sari ja suursaritootmisel. Sel juhul kasutatakse keermeprofiili saamiseks plastset deformatsiooni, laastu eraldamata. Tööristadeks on keermetusplaatid ja keermerullurid. 17. Lihvimine. Lihvimismeetodid ja lihvpingid. Lihvimine on lõiketöötlusprotsess kus, kasutades abrasiivlõikurit saadakse sile R= 0,0025...1,6 mkm pind ja suur mõõtmete täpsus (5-6 tolerantsjärk). Abrasiivlõikur koosneb kõvadest abrasiivterakesest, mis on seotud sideainega abrasiivkettaks. Abrasiivketta pöörleval liikumisel lõikavad terad tooriku pinnalt lkontaktalas massiliselt õhukesi mirkolaaste, seejuures suure kiirusega (1800-3600 m.min). Lihvimisel kasutatakse jahutus-määrdevedelikku (tunduva soojuse eraldumise tõttu). Seega lihvimine on viimistlusoperatsioon suure täpsuse ja pinnasiledusega detailide saamiseks)
47. Hambalõikamine rullumismeetodil Sele 2.44. Kammlõikamine. a kammlõikur, b hammasrataslõikuriga lõikehambad Hambalõikamisel kasutatakse kahte meeto- Lihvimine on lõiketöötlusprotsess, kus abra- dit kopeer- ja rullumismeetodit. Kopeermeetod siivlõikuri abil (sele 2.48) saadakse sile pind ja põhineb hammaste profileerimisel lõikuriga, millel on mõõtmete suur täpsus. Abrasiivlõikur koosneb kõva- hammastevaheline profiil. Üksiktootmisel lõigatakse dest abrasiivteradest, mis on sideainega seotud hambad kopeermeetodil ketasmoodulfreesiga või abrasiivkettaks. Abrasiivketta pöörleval liikumisel sõrmmoodulfreesiga ühe hambavahe kaupa. lõikavad terad tooriku pinnalt mikrolaaste. Hambafreesimisel kopeermeetodil antakse freesile pöörlev pealiikumine, toorikule sirgjooneline ette- nihkeliikumine (sele 2.45). Hambalõikamiseks