abrasiive. Abrasiiv koosneb peeneteralisest, tavaliselt kristallilisest ainest, mille teravad servad kraabivad töödeldava materjali pinnalt väikesi osiseid. Treimisega võrreldes ühe tera asemel töötab siin sadu väikesi terasid. Terakesed küll kuluvad, kuid nende asemele asuvad kohe uued. Abrasiivtöötlusel tekib palju tolmu ja see tolm sisaldab nii töödeldava materjali kui abrasiivi osakesi. Looduslikust abrasiivist valmistatakse käiasid, luiske. Abrasiivi kasutatakse pulbrina, sellest valmistatakse erineva kujuga käiasid ja luiske ning abrasiivipulbrit liimitakse veel paberile ja riidele. Kõigi abrasiivide tähtsaim omadus on kõvadus. Looduslikud abrasiivid Kvarts(Si02) on üks vanemaid ja odavamaid abrasiive. Kvartsi leidub peaaegu kõikjal liivana ja kivimite koostises. Kvartsi tolm on tervisele kahjulik ja seda sisse hingata ei tohi. Kvartsi kasutatakse nii kuivalt kui märjalt
Siinkohal tuleb arvestada, et abrasiivide korral on kokkupuutepind ja hõõrdumine väga suur, seetõttu peab hoiduma klaasi ülekuumenemise eest lõikekohal, mis viib purunemiseni. Käia või lõikeketta pöörlemiskiirus peab olema võrdlemisi väike ja kui võimalik, tuleb lõigata märjalt - veega niisutades. Käiaga saab klaasnõude, näiteks kristallklaasist vaaside jt kunstipäraste esemete pinnale lõigata mitmesuguseid mustreid. Kuna käiaketas koosneb suheliselt jämedateralisest abrasiivist, saavutatakse kõrgläige poleerides. Omaette võte klaasi mehaaniliseks töötlemiseks on puurimine. Puurina kasutatakse pehmest metallist toru, tulevase augu kohta asetatakse klaasile abrasiivpulbri ja vee või õli segu. Puuritakse tavalise lauapuurmasinaga. Vajutada tuleb õrnalt, korraga ainult mõni sekund ning lisades järjest värsket pulbrisegu. 12 Keemilised võtted Klaasi töötlemise keemiline võte on klaasi söövitamine
(abrasiiv ladina k abrasio mahakraapimine) Abrasiiv koosneb peeneteralisest, tavaliselt kristallilisest ainest, mille teravad servad kraabivad töödeldava materjali pinnalt väikesi osiseid. Treimisega võrreldes ühe tera asemel töötab siin sadu väikesi terasid. Terakesed küll kuluvad, kuid nende asemele asuvad kohe uued. Abrasiivtöötlusel tekib palju tolmu ja see tolm sisaldab nii töödeldava materjali kui abrasiivi osakesi. Looduslikust abrasiivist valmistatakse käiasid, luiske. Abrasiivi kasutatakse pulbrina, sellest valmistatakse erineva kujuga käiasid ja luiske ning abrasiivipulbrit liimitakse veel paberile ja riidele. Kõigi abrasiivide tähtsaim omadus on kõvadus. Looduslikud abrasiivid Kvarts(Si02) on üks vanemaid ja odavamaid abrasiive. Kvartsi leidub peaaegu kõikjal liivana ja kivimite koostises. Kõvadus Mohsi skaalal on 7. Kvartsi tolm on tervisele kahjulik ja seda sisse hingata ei tohi (põhjustab silikoosi)
(abrasiiv ladina k abrasio mahakraapimine) Abrasiiv koosneb peeneteralisest, tavaliselt kristallilisest ainest, mille teravad servad kraabivad töödeldava materjali pinnalt väikesi osiseid. Treimisega võrreldes ühe tera asemel töötab siin sadu väikesi terasid. Terakesed küll kuluvad, kuid nende asemele asuvad kohe uued. Abrasiivtöötlusel tekib palju tolmu ja see tolm sisaldab nii töödeldava materjali kui abrasiivi osakesi. Looduslikust abrasiivist valmistatakse käiasid, luiske. Abrasiivi kasutatakse pulbrina, sellest valmistatakse erineva kujuga käiasid ja luiske ning abrasiivipulbrit liimitakse veel paberile ja riidele. Kõigi abrasiivide tähtsaim omadus on kõvadus. Looduslikud abrasiivid Kvarts(Si02) on üks vanemaid ja odavamaid abrasiive. Kvartsi leidub peaaegu kõikjal liivana ja kivimite koostises. Kõvadus Mohsi skaalal on 7. Kvartsi tolm on tervisele kahjulik ja seda sisse hingata ei tohi (põhjustab silikoosi)
Selle järgi materjali kulumine abrasiivkulumisel on võrdeline läbitud tee pikkusega ja rakendavast normaaljôust ning pöördvõrdeline materjali kõvadusest. Seega, saab hõõrdepaari tööiga tõsta, kui kasutada suurema kõvadusega materjale. 5 Abrasiivne erosioon (abrasive-erosion) tekib detaili ja abrasiivosakese kokkupõrkel (joon.2). Abrasiivne erosioon on kompleksne protsess, mis sõltub kulutavast materjalist, abrasiivist ja katsetingimustest. Joon.2 Abrasiiv-erosioonkulumise skeem Abrasiiverosiooni kiirus sôltub eelkôige töötingimustest ja materjali omadustest. Ero- siooni kiirus väljendub järgmise funktsioonina: K = f ( v, ,dk, Hm:Ha, R, M, T, L) (2) kus K - erosiooni kiirus, v - abrasiivosakeste kiirus, - kohtamisnurk, dk - abrasiivosakeste keskmine suurus,
annaabi.ee 
