pihil käinud, kuigi tegelikult oli see ta esimene kord. Ta pihtis mungale veel väga palju asju ning peale viimast pattu palus ta mungalt, et ta saaks enne surma veel armulauda. Munk täitis ta soovi ning järgmisel päeval ta saigi armulauda. Samal päeval ta ka suri. Jumalateenistusel rääkis munk kogu rahvale Ciappellettost ning ta kuulutati pühakus. Ta nimetati San Ciappellettoks. 2.Novell Nifile rääkis oma loo ühest mehest nimega Giannotto di Civigni, kellel oli juudist sõber Abraam. Ta tahtis, et Abraam muudakse oma usku ning laseks end ristida kristlaseks. Abraam ütles talle, et ta läheb Rooma ja peale seda ütleb ta talle oma otsuse. Roomas nägi ta, et kristlased ainult joovad, söövad, on kitsid ja auahned. Ta läks tagasi Pariisi ning ta ütles Giannottole, et kuna kristlus kogub aina rohkem au ja kuulsust siis on ta nõus end ristida laskma. Nad läksid kohe kirikusse, Abraam lasi end ära ristida, kristlusega kurssi viia ning Giannotto pani talle nimeks
Kirjeldatakse ainult ühte sündmust: Sre Ciapppelletto surmahaigena valetab munka. Tegelastest tuuakse esile vaid iseloomujooned, mis on tähtsad sündmuse seisukohalt: Ser Ciappelletto oli salakaval notar. Munk kergelt usub inimestesse. Kirjeldatakse vähe ja olulist. Peategelane ei muutu: Ser Ciappelleto valetas, isegi olles surmahaigena. Lõpp on ootamatu: eluajal nurjatu olnud mees tunnistatakse pärast surma pühakuks. TEINE NOVELL Juut Abraam läheb Giannotto di Civigni õhutusel Rooma. Nähes seal vaimulike kõlvatust, tuleb ta tagasi Pariisi ja muutub kristlaseks. 1. Teose probleemistik ja idee. 2. Ülevaade tegelaskonnast, peategelase eesmärk, tema olemus ja finaal. 3. Novella kui žanri tunnused ja kuidas need avalduvad loetud teose sündmustiku kaudu?
nagu koera. Munk tuli ja päris Ciappellettolt läbi kõik põhipatud ja pihtija suutsis kuidagi kõik patud nii ära pihtida, et ta õige ja aus tunduks. Kui notar suri võeti ta surnukeha kirikusse vastu ja ta tunnistati pühakuks, kuna munk rääkis temast niivõrd palju head. Boccaccio teises novellis on jutt juudist, keda üritatakse ristiusku pöörata. Mees on aga väga selle vastu, kuid kaupmees Gianotto suudab ta kõhklema panna. Juut Abraam hakkas kaaluma ristuusku pöördumist, kuid tahtis enne Roomas ära käia. Sealsed vaimulike mittekristlikud eluviisid, aga välistasid tema jaoks sellesse usku pöördumise. Poistepilastamine ja lihahimu olid Abraami jaoks vastuvõetamatud. Renessansiajastul oli kirikuelu väga halb ja segane. Inimestele suruti ristiusku ja selle reegleid peale, kuid vaimulikud ise käitusid vastupidiselt ja elasid vägagi ristiusu tõekspidamiste kohaselt keelatud elu
annaabi.ee 
