Perekond on muutunud äärmiselt hapraks. 2.Kuna naised töötavad,suureneb lapse sünniga saadav tulu,seda püüab kompenseerida ema palk. 3.Üheks vähendavaks teguriks on ka tarbimisühiskond st enne püütakse saavutada kõrge tarbimistase ja siis hakatakse mõtlema lapsele. 4.Ebastabiilne sots.maj.olukord. 5.Vallassündimuse poolest sarnane põhjamaadega-ligi 50% lastest sünnib väljaspool abielu. 14.Abortiivsusest Eestis: Eesti rahvastikku iseloomustab äärmiselt kõrge abortiivsus, mis näitab paaril viimasel aastal kahanemis märki.Arvatakse,et abordi keelustamine tooks kaasa sündimuse tõusu kuid erinevate maade kogemustel ei vasta tõele.Võrreldes Euroopaga on Eesti naine kõige viljakam st keskmiselt rasestub Eesti naine peale sõda 4 korda.Abort on Eestis import kaup ja abortiivsus hakkas kasvama koos migratsiooni kasvuga.Max on abortiivsus 50-datel sündinud naiste hulgas. Aborti kasutatakse pereplaneerimise meetodina 15
Tänaseks algab juba üle üheksakümne protsendi esmasünniga lõppevatest rasedustest väljaspool juriidilist abielu, neist omakorda umbkaudu pooltel juhtudel sünnib laps ka väljaspool registreeritud kooselu. Samal ajal on tegelik vallassündimus püsinud viimase nelja-viie aastakümne vältel ootamatult stabiilsena (umbkaudu 10%), nooremates põlvkondades isegi veidi kahanedes. Eesti rahvastikku iseloomustab ka äärmiselt kõrge abortiivsus. Kaasaegsete rasestumisvastaste vahendite ebapiisava kättesaadavuse ja eelkõige äärmiselt puudulike asjakohaste teadmiste tõttu on abort olnud paljude naiste jaoks pereplaanimise põhivahend. Tähelepanu pole pööratud ka abortide laialdase leviku tagajärgedele: tõenäoliselt võib madalat viljakust ja viljatuse varasemat levikut osaliselt just abortiivkäitumise süüks pidada. 1990. aastate lõpu keskmine sünnieluiga vastab küllalt täpselt tasemele nelikümmend
annaabi.ee 
