Lambatõugusid kasutatkse liha tootmiseks ja kitsetõugusid piima saamiseks. Lammaste majapidamiste arv langenud aga lambaste arv majapidamise kohta tõusnud. Kitsi ( 3800), emaseid 85,5% ja isaseid 14, 5%. Kõige rohkem emaseid kitsi on ristandeid 65%. Kõige arvukam tõug-eesti tumedapealine lambatõug . emastest 23%. Teine on valgepealine lihatõug mis on emastest 20%. 2. Eesti tumedapealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud emane eesti maalammas( aborigeenne põhja sabalülilammas) isane srapsiri lihalammas. Et parandajad ( lihajõudluse/kvaliteedi parandamine) suffolki tõug- isastõuna kasutusel silmapaistvate lihavormidega oxford down- annab pikemaid lihakehasid, tailiha hulga suurenemine. Saadakse valget peenevillalist lõnga. Suurema kehamassi ning villatoodanguga, kuid samas madalama viljakuse ja jämedama villaga. 3. Eesti valgepealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud
välja, ning toetatakse suuremal määral eesti hobuse kasvatust, siis tõuseb huvi ka rohkemate seas, kelle on sellised kooslused, mida saaks harida ja korras hoida meie oma hobuse tõug. Eesti hobuse tähtsus pool-looduslike koosluste hoidja ja taastajana : · Eesti hobune on aastasadade jooksul kohastunud siinse taimestiku- ja kliimaoludega ning ta on väga vastupidav. · Eesti hobune on kultuurilooliselt väga olulise tähtsusega osa Eesti talupidamises. · Eesti hobune on aborigeenne loomatõug. · Eesti hobune on esteetiliselt suurepärane loodus- ja talumaastike ilmestaja. · Eesti hobune on väga hea rohu- ja põõsarinde piiraja. See tagab pool-looduslike koosluste avatuse ja liigirikkuse. · Eesti hobust on väga hea kasutada tugevalt võsastunud või metsastunud pool-looduslike koosluste (näit. puisniidu) esmase puhastajana. · Eesti hobuse kabjad on rohukamarat säästvad. · Eesti hobune ei tallu reeglina õitsvaid orhideid, nurmenukke, angerpiste jt. taimi,
annaabi.ee 
