1993. aastast reguleeris abordi tegemist Sotsiaalministeeriumi 25. juuni 1993. a käskkirjaga nr 116 kinnitatud "Raseduse kunsttehisliku katkestamise juhend" (trükis avaldamata). 1998. aastal asendas selle "Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus," mille kohaselt võib rasedust katkestada üksnes naise soovil. Nõukogude ajal oli abort naisele täiesti tasuta. Mais 2006 maksis haigekassa 70 protsenti tehisabordi maksumusest, sellest üle jääva 544 krooni pidi tasuma inimene. Abordiregistri andmetel oli 2004. aastal registreeritud abielus olevaid naisi raseduse katkestajate hulgas 29,4 protsenti, vabaabielus naisi 25,2 protsenti ja üksikuid ligikaudu 39 protsenti. Tartu Ülikooli kliinikumi naistekliiniku juhataja Helle Karro sõnul ei kasuta naised siiski aborti pereplaneerimise vahendina, vaid põhjusteks on suhted, tervis ning rasestumisvastaste vahendite alt vedamine. Abordi tegemise viisid. Menstruatsiooni esilekutsumine
Kindlasti vajavad nad järjepidevat haridust ka erinevaid seksuaalsuse tahke puudutavates küsimustes. Oli ka juttu sellest, et ka noormehed külastavad nõustamiskeskust. Noored käivad just koos näiteks rasedusvastaste vahendite kohta infot uurimas. Artiklis kirjutatakse veel, et teismelisele tuleks kindlasti enne suguelu alustamist rääkida rasedusvastastest vahenditest ja lasteaias saab ka mänguvormis seletada, kuidas nad siia ilma tulid. Abordi statistika näitab, et Eesti abordiregistri andmetel on aastast 1996. kuni aastani 2001 abortide arv tunduvalt langenud nii vanusegrupiti kui ka piirkonniti. Kui 1996. aastal tehti üle 5000 abordi rohkem kui 2001. aastal. Põhjaranniku artikkel: ,,Abort valik või paratamatus?" ( Põhjarannik, 5.09. 2001.) Artiklis seisab, et abortide tõttu jääb igal aastal Eestis sündimata Haapsalu linna täis lapsi. · Tegelikult olid 15 000 abordist 3000 iseeneslikud katkemised.