1992*** 28 403 1996 19 464 2006 11 647 2007 11 144 2008 10 719 2009 9720 2010 9114 *** Eesti Meditsiinistatistika Büroo andmed Võin tõdeda, et tendents abortide vähenemise suunas pärast Eesti taasiseseisvumist on olnud märgatav. Aastal 2007 tehtis Eestis 11 114 aborti. Seega praeguseks on abortide kiires vähenemine aeglustnud. Suurim areng oli aastatel 1992-1996, mis koguarv väheneb ligi 9000 abordi võrra. (Eesti Abordiregister 1992-2010) 2.1. ABORDI VÄHENEMISE MÕJUTEGURID Abortide koguarvu langemise üheks peamiseks põhjuseks on kindlasti Eesti iseseisvumine 1991. aastal. 1990. aastate esimesest poolest muutusid kättesaadavaks tänapäevased rasestumisvastased vahendid lisati Eesti Haigekassa soodusravimite nimekirja. Suurenes naiste teadlikkus nii rasestumisvastaste toodete kui ka abordidega seotud füüsiliste, emotsionaalsete ning psühholoogiliste probleemide osas. Iseseissvumisega kaasnes Eesti
Otsus peaks olema alati partneriga arutatud ja kooskõlastatud, et hiljem ei tuleks ette olukordi, kus hakatakse teineteist süüdistama. (Niiberg, 2008) 10 3 ABORDI TEGEMINE EESTIS Raseduse katkestamine naise soovil on Eestis võimalik alates 1955. aastast vastavalt tollase Nõukogude Liidu seadusandlusele. Kuni 1998. aastani reguleeris Eestis raseduse katkestamisega seonduvat vastav Sotsiaalministri määrus. 1994. aastal asutati Eesti Abordiregister (EAR), mille eesmärgiks on pidev ja süstemaatiline informatsiooni kogumine Eestis toimunud raseduskatkestuste kohta. Alates 1996. aastast põhineb riigi abordistatistika EAR-i andmetel. EAR loomine oli eriti rahvusvahelises perspektiivis märkimisväärne saavutus võrreldes teiste endiste Nõukogude Liidu liiduvabariikides toimunud arengutega. Alates 1990-ndate aastate algusest on abortide üldarv kui ka abortide arv 1000