algselt ei soovi, saavad juba hiljem raseduse käigus ning veelgi enam peale sündi suure armastuse osaliseks. Kahjuks teevad paljud naised abordi enne, kui neil jõuab oma lapsega tugev side tekkida. Mõnikord kui vanemad oma last ei taha, ei tähenda, et laps ei oleks maailmas soovitud. Maailmas on palju häid inimesi, kes soovivad teiste poolt mitte soovitud lastele oma südame ja kodu avada ja seejuures on eriti palju neid, kes tahaksid lapsendada vastsündinuid. Abordipooldajate retoorika üks kõige eksitavamaid aspekte on see, et püütakse jätta mulje, nagu oleks abort sündimata beebi parimates huvides. Tegelikkuses rebitakse väikesel ja imeõrnal inimlapsel emaüsas sõna otseses mõttes jäsemed küljest, kõigest seepärast, et tema vanemad teda ei soovi ning usutakse, et see on tema enda huvides. Abort on raske asi, millest rääkida ja raske asi, mida teha. Minu arvamus on see, et abort
20% kannatab kergekujulise mööduva depressiooni all, mis aga ei tähenda, et probleem poleks nende jaoks tõsine; 10% juhtudest võib tegemist olla kestva, süü- ja kahetsustunnet hõlmava depressiooniga. Sama allikas väidab, et on seos selle vahel, mida hilisemas staadiumis abort tehakse ja psüühiliste häirete sageduse vahel. Naise hingelist seisundit pärast aborti võivad mõjutada tema seisund enne protseduuri, samuti see, milliste hoiakutega ta protseduuri tegemisel kokku puutus. Abordipooldajate argumendid: Vaade, et abort on aktsepteeritav ning ei peaks olema illegaalne, tugineb järgmistele kesksetele väidetele. · Loode pole täieõiguslik inimene Loode (kas kogu raseduse kestel või selle varajases staadiumis) ei ole inimene, kellele laienevad inimõigused. · Otsustusvabadus Igal naisel on õigus kontrollida tema kehas toimuvat. · Abort on otsustusvabaduse rakendamine
annaabi.ee 
