1.4. ABORDI AJALUGU JA TÄNAPÄEV Vanim kirjalik tõendusaterjal tehislabordi kohta pärineb Vana-Hiina dokumendist, mis loetleb keisri konkubiinidele sooritatud aborte aastatel 515-500 eKr. Vana-Roomas kasutati ka rasestumisvastaseid vahendeid ja abortide tegemine oli lubatud. Ristiusu tulekuga algas aga pikk etapp mil ühel või teisel mole keelustati rasestumisvastaseid vahendeid ja abort, sellega tegelejad põletati tuleriidal või karistati surmanuhtlusega. Esimesena tühistati üldine abordikeeld Nõukogude Venemaal 1920.aastal. On siiski palju riike, kus on veel tänapäevalgi on abort täielikult keelustatud, isegi ema elu päästmiseks. (25%) maailma osades on abort lubatud vaid naise elu päästmiseks ning vägistamise tajajärjel rasestumise korral. Eestis on naise soovil raseduse katkestamine legaalne alates 1955. aastast, mil terves Nõukogude Liidus kehtestati abordivabadus. Eesti Vabariigis on raseduse
allikad, millest valdkond lähtub. El kriminaalõigus toimib just selle pärast, et liikmesriigid on üsna sarnased – meie karistusõigusel on palju ühiseid jooni. Kui EL peaks laienema ja uues riigis domineerib just usk, siis see ilmselt nii hästi ei toimiks. Hetkel suuremad erinevused puuduvad, erinevad on ainult karistusmäärad. Kõige suurem erinevus ehk narkootikumide karistusmäär Hollandis ja abordikeeld Poolas. Selge on aga see, et üksi ei saa riik avatud piiride puhul hakkama, üksi ei jõua kuritegevusega sammu pidada, koostöö on vajalik – see on odavam, lihtsam ja mõjuvam. Kokku on lepitud kuritegudes, milles toimub ühtlustamine – terrorism, narkokuriteod jne, lisaks finantskuriteod. Seni on keskendutud karistusõiguse poolele ja koostööle, kriminaalmenetluse pool on uus. On tekkinud ka vajadus ühtlustada kriminaalmenetlust, sest muidu üks riik ei usalda teist