ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL: 1. Absolutismi kujunemine Prantsusmaal: Abolutismi e piiramatu kuningavõimu kehtestajaks Prantsusmaal loetakse kuningas Henri IV (Navarra kuningas 1562-1610; Prantsuse kuningas 1589- 1610). Ühtlasi oli ta esimene kuningas Bourbonide dünastiast Prantsuse troonil (valitsesid 1589-1792 ja 1814-1830). Ühena hugenottide juhtidest abiellus ta 18.augustil 1572 kuningas Charles X õega, püüdes sellega lepitada hugenotte ning katoliiklasi, kuid ajendas sellega tahtmatult Pärtliöö sündmused
Kuningas võis kõike teha peale uute maksude kehtestamise ilma generaalstaatide nõusolekuta. 1614. saadeti generaalstaadid laiali ning neid ei kutsutud kokku järgmised 175 aastat. Valitsemisajad jättis kuningas Louis XIII oma esimese ministri Richelieu hooleks. Pärast Louis XIII surma päris trooni tema viie aastane poeg, Louis XIV. Kuni tema täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. Louis XIII ajas ise riigi asju. Louis XIII valitsemisaega loetakse abolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Kuninga õukond asus tema käsul Pariisi lähedal Versailles'ses. Sinna kogunes aadlikke kogu Prantsusmaalt. Aadlike õukonda kutsumine aitas kuningal nende tegevust kontrolli all hoida. Louis XIV sai oma nime " Päikesekuningas " seepärast, et ta oli oma õukonnaelu keskpunktis. Louis XIV oli kultuuriinimene. Kuninga nõuandja Colbert korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantistlikus vaimus
ehk riigitalupojad)) või 3) parlamendiga - vrdl: a) uusaegse dualistliku parlamentarismi formeerumise perioodil: Inglismaa pärast Cromwelli lordprotektoraadi ajastut; Prantsusmaa pärast 1789.a. revolutsiooni, b) kaasaegne konstitutsiooniline monarhia (monarhi ning parlamendi, täidesaatva ja kohtuvõimu suhted piiritletud konstitutsioonis - võimud seejuures juba selgelt lahutatud); C. või ei jaga monarh üldse võimu kellegagi (abolutismi õitseng - nt Louis XIV ajastu). ISELOOMULIK põhiliselt vabariigile (kuid: samas ka kaasaegsele konstitutsioonilisele monarhiale, v.a. p.5 e) esitatu): 1) võimu ainsaks sui generis allikaks on rahvas, kes teostab teatud juhtudel võimu otse, reeglina aga esindusdemokraatia kaudu; 2) riigipea võimupädevus ei ole päritav, vaid riigipea valitakse: a) kas otse rahva poolt või b) vahendatult - nn valijameeste kaudu
annaabi.ee 
