normid, mis inimesi häirivad ihade avaldumisel. Mõiste, mida ka Freud kasutab on tsivilisatsioon, see on miski, mis on inimühiskonnale eriomane. See on sündinud inimese kaitseks, on üles ehitatud reaalsusprintsiibile. Inimeksitentsi tippsaavutus on tegelikult inimloomuse vastane – päris tunge peitev. Freudi jaoks on see protsess ikkagi inimese ellujäämiseks vajalik. Kristeva – „jälestuse jõud“ on tuntum teos. Abjektsioon - viitab taassünni loogikale, seob selle nurisünnituse mõistega. Enesesünnitamine ehk pidev taassündimine, on seotud identiteediloomega, muutud kellekski, indentiteedil on teatavad piirid. Naudinguaspekt tuleneb piiride ületamisest. Abjektsioonis kaob identiteet. Abjektsioon ehk intsest – roojane mass, mis on seotud naudingu kujutisega, samal ajal on sellel häving, identiteedi hävitus. See kuidas ta vaatleb tsivilisatsiooni toimet on seotud abjektsiooni eemaldamisega –
Lacan vastandab: Reaalse vastandamine reaalsusele. Ideoloogiline/loomulik. Shank; Pfeil. Uurivad kuidas noortekultuuri iseloomustavad raevu ja ... vaheldumist. Noored ei suuda aksepteerida korrastatust, võimu nende üle. Psühholoogline raev. Rokkkultuur keeldub astumast keelelisse maailma. Kristeva. ,,Jälestuse jõud" Naudinguks on vaja midagi roojast, selles identiteet lahustub. Korrastatus aitab identiteedil kujuneda, samal ajal hävitab naudingut. Keskne mõiste abjektsioon, naudinguks on seda vaja, tsivlisiatsioon peab sellega kuidagi toime tulema. Räpasuse, roojasuse mõiste on seotud piiride ületamisega, puudutab ka inimkeha tasandit. Kehapiirid peavad olema kaitstud (tsivilisatsiooni loogika ütleb seda). Roojasuse probleem seab mis tahes eristamise kahtluse alla, kui piirid kaovad. Inimese varases arengufaasis, on oluline, kuidas inimene oma keha piire kaitseb, kasvatuse põhisisu. Inimene pole täisväärtuslik, kui ta ei kontrolli oma keha.