(16001622), mille käigus kadusid ka linnaõigused. Viljandi linn sai uuesti linnaõigused alles 1783. aastal mil Katariina II sai haldusreformi käigus asustatud Viljandi maakonna keskus ja see on tänaseni. Viljandi linna pindala on Pindala: 14,57 km² ja 19 100 elanikku. Neist suurem osa eestlased, väiksem osa venelasi, soomlasi, lätlasi, valgevenelasi jt. Abja-Paluoja: on vallasisene linn Viljandi maakonnas Abja vallas. Abjat mainiti esimest korda 1504. aastal. Abja asula tekkis 1895. aastal ehitatud Mõisaküla - Viljandi kitsarööpmelise raudteejaama juurde. Oma nime sai ta läheduses oleva Abja mõisa ning Pärnu - Valga maantee ääres oleva Paluoja maanteekõrtsi järgi. Abja-Paluojas on 1240. elanikku. Mõisaküla: on Viljandi maakonnas asuv linn, mis asetseb lõunas Läti piiriga. Linnaõigused sai ta alles 1. mail 1938. aastal. Mõisaküla tekkis tänu raudteele.
Mõistagi istutati kõikjale rohkesti lilli. Efekti mõttes toodi suvel kasvuhoonest pottidega välja ka agaave, loorberipuid ja noori apelsinipuid. 1813. aastal oli neid mõisas 81.Võib- olla sellepärast, et Abja esimene Stackelberg oli südametu ja toores, on tema järeltulijad rahva mällu jäädvustunud hoopis soojemas valguses. Poeg Georg Gotthard Baron Stackelberg sai mõisa enda nimele 1824. aastal, pojapoeg Reinhold (Roman) Johan Woldemar Baron Stackelberg valitses Abjat 1844-1878.Abja mõisas algas talude raharendile viimine 1836. aastal ning nende päriseksmüük 1843. Abja jäi Stackelbergide kätte kuni mõisate võõrandamiseni. 1923. aasta kevadel, kui viimast härrat Charles von Stackelbergi hakati härrastemajast välja tõstma, polnud keegi kohalikest nõus kohtupritstavile appi minema.Võõrandamisjärgselt kolis mõisahoonesse gümnaasium ja 1930. aastal kodumajanduskool, Teise maailmasõja järel aga lastekodu. Lastekodu
annaabi.ee 
