vormimoodustus. Vene keeles on kaks aspekti: perfektiivne ja imperfektiivne (Topkina, 2016). Tegusõna infinitiivi ehk algvormi lõpp võiks olla: -ть- говорить (rääkima), -ти- нести (kandma), -чь- беречь (hoidma) (Taskutark, s.a.). Tulevikuaja vormid jaotatakse liht- ja liitvormideks. Lihtvormid koosnevad perfektiivsetest verbidest isikuliste lõppudega. Liitvormid koosnevad abiverbist быть (olema) ja imperfektiivse aspekti põhiverbi infinitiivist. Selline sõnaühend ei ole vaba, sest see on grammatiline vorm ja tegusõna быть kaotab oma leksikaalse tähenduse ning määrab arvu ja pöörde (Topkina, 2016). Süntaks Riifi keeles tavaliselt kasutatav sõnajärjestus on järgmine: verb-subjekt-objekt, kuid võib kohata ka teist järjestust: subjekt-verb-objekt (Britannica, 2016). Vene keeles on kaks sõnajärjetüüpi: neutraalne ja inversiivne ehk pöördjärg
Tegevust vaadeldakse sellega kaasa liikudes, s.t vaatlushetk langeb kokku sündmushetkega. Tegevuse toimumine on seotud kindla minevikuajaga, mille kohta saab esitada küsimuse millal? Nt Etendus lõppe/s kell kümme. Noormees juhata/s koori. Tunnused: -si (ela/si/n, õppi/si/n), -is (laul/is, möön/is), -i (teg/i, ol/i), -s (käi/s, vii/s, õmble/s). 3) Perfekt e täisminevik on liitaeg, kus ühinevad olevikuline seisund ja minevikuline tegevus. Vorm koosneb abiverbist olema ja mineviku partitsiibist. Vaatlushetk langeb kokku kõnehetkega, kuid vaatlushetke seisukohalt võetakse kokku möödunu, minevikuline sündmus, mille täpsem toimumisaeg jääb ebamääraseks. Täisminevik väljendab kestvat olukorda – tegevus on toimunud minevikus ning võib kesta edasi olevikus ja tulevikuski. Nt Ma olen elanud Tammelinnas. Selles klaasis on midagi segatud.