Kunstiteos, mis on muutnud mu ellusuhtumist Meie ümber elab palju elanike, kes kõik on erinevad. Iga inimene võib olla eriline oma välimuse, tunnete või käitumise poolest. Palju loeb ka inimhinge sisemine ilu, ei loa, mis firmariideid kannad või millise meigi kihi all ennast peidedakse. Tegelikkuses peitub palju salapära, mida keegi veel ei tea ning, mille avastamisega tegeldakse. Tahaksin väita, et pean end väga lahkeks, abivalmiks ning toredaks inimeseks, kuid tegelikkuses see nii ei käi. Meil kõigil on oma head, halvad küljed, mis ei pruugi meeldida, kuid nendega tuleb lihtsalt leppida. Külastan erinevaid näitusi, teatreid, loen raamatuid, otsides taga oma sisemist maali. Arvatavasti leidsin selle juba ammu, kuid ei ole seda veel avastanud. Selle leidmine võib kesta terve igaviku, kuni lõpuks avastad oma sisemise kunstiteose, mis muudab su elu
ette ei tulnud, tänu abivalmitele töökaaslastele ning juhendajale. Koolipoolne korraldus Koolipoolse korralduse kohta polegi väga miskit kurta. Ettevõttepoole korraldus Ettevõtte poolne korraldus oli vägagi hea ning töö oli vägagi erialane ja kasulik. Kaastöötajad suhtusid minusse vägagi hästi, eks vahel oli momente kui ma hakkama ei saanud perfektselt ning nemad pidid seda üle vaatama/parandama. Mina hindan enda kaastöötajaid vägagi heaks ning abivalmiks. KOKKUVÕTE Ettevõtte poolt oli praktika periood väga hästi sisustatud. Olen rahul sellega et sain palju uusi teadmisi ja kogemusi nii tööalaselt kui meeskonnatöös. Võimalusel lähen kindlasti välipraktikale uuesti. Kahju on see, et väga palju firmad ei taha praktikante tööle, kuna kardavad, et nad ei saa hakkama. Ning samuti, ei taheta praktikantidele väga raha maksta, mis on ka muidugi arusaadav, kuid mis siis motiveerib praktkanti tööl
“ (lk345) „...kuidas ma vihaksin lolle külapoisse, kellega tüdrukud kelmikalt jutu ajasid, samal ajal kui mina, kes ma olin nii tark ja mõistsin iidesi ussisõnu, pidin ihuüksi laanes käppa imema.“(lk345) Leeme tunneb ennast isoleerituna ja kurvalt saatuse üle kui dläheb siiki heas tujus vanaisaga sõja campaaniale ning kõik raudmehed keda kohtame võttame maha. „Lõppude lõpuks, ükskõik! Pole siin midagi kahetseda.“(lk346) Leeme suhtumine sõjastub ja saa vähem abivalmiks ning sümpaatseks. „Oh Kuidas me tahame tema moodi olla“(lk349) Karud kindluses oma taltsutajate kohta. „Mets oli tühi vaid tema olu alles jäänud... Ta oli halvaks läinud – oh, kui vastik on mul sääraseid sõnu omaenda õe kohta lausuda.“(lk366) Õe elu pöörleb karu ümber, muidu igav ja igati tavaline, vaid aegaalne suremine. „Nad ütlesid, et me kõik olemes alles elajad ja mestslased, kellel pole kultuuri ega au
annaabi.ee 
