Termin "rüütel" tuleneb prantsusekeelsest sõnast chevalier-mees kes ratsutab hobusel. Turvistatud ratsasõdalasi hakati Prantsusmaal sedasi kutsuma 10. sajandi teisel poolel. Rüütlid said põhjaliku sõjalise väljaõppe, kallihinnalise sõjaratsu ning esmaklassilised relvad, see kõik eeldas suurt jõukust ja prestiizi. Rüütellikkus on suursugustele meestele omistatav käitumiskoodeks, mis eelkõige avaldub sügavas lugupidamises, suuremeelsuses, abivalmiduses kokkupuutel teise inimesega. Tänapäeval loetakse rüütellikuks peaasjalikult mehe austusväärne käitumine naise ees, ajalooliselt on aga see mõiste olnud laiem, rüütellik oli lahinguväljal vaenlasele armu anda, samuti vagadus ja aukartlikkus jumala ees. Enamasti assotsieerub terminiga keskaegse Euroopa rüütliseisus, siiski on sarnaseid koodekseid eri aegadel olnud pea kõigis kultuurides. 11. kuni 15. sajandil kasutasid mitmed keskaegsed kirjamehed terminit "rüütellikkus", kuid
Rüütlid ja rüütellikkus Rüütellikkus – sõna mida pea iga inimene teab, kuid vähesed kasutavad. Kui mõiste Google otsingusse lüüa, on see seletatud nii: suursugustele meestele omistatav käitumiskoodeks, mis eelkõige avaldub sügavas lugupidamises, suuremeelsuses, abivalmiduses kokkupuutel teise inimesega. Tänapäeval on aga kindlasti selle mõiste tähendus natukene erinev, kui keskajal. Aega tagasi peitus mõiste taga inimene, kes kaitses oma isandat ja oli valmis tema eest sõtta minema. Ehk ongi seal tulnud ka tänapäevane rüütellikkuse tähendus: valmisolek kellegi eest seismaks. Kindlasti on paljude meelest rüütliku käitumisega seotud austus, lugupidamine ning ehk isegi eeskujulik käitumine. On ju rüütel see, kelle käitumine jäi tavakodanikele
Kõrge ekstravertsusega inimesed on keskmisest aktiivsemad suhtlejad, saavutavad seltskonnas enamasti liidri positsiooni. Madala ekstravertsusega inimesed on reserveeritud, sõltumatud teistest inimestest ja naudivad keskmisest enam üksiolemist ja iseseisvat tegutsemist; · Sotsiaalsus näitab inimese positiivset või negatiivset orienteeritust teistele inimestele, mis väljendub vastavalt altruismis, kaastundlikkuses ning abivalmiduses või skeptilisuses ning egotsentrilisuses. Kõrge sotsiaalsuse skooriga inimesed peavad grupi vajadusi ja norme isiklikest eesmärkidest tähtsamaks ning püüdlevad harmoonia poole. Madala sotsiaalsuse skooriga inimesed lähtuvad eelkõige isiklikest normidest ja eesmärkidest ning pööravad teistele inimestele vähem tähelepanu; · Meelekindlus väljendab inimese kohusetundlikkust, hoolikust, sihikindlust, edasipüüdlikkust ning usaldusväärsust
annaabi.ee 
