tRNA tunneb ära start-koodoni ja kinnitub sellele. elongatsioon ehk pikendamine o tRNA molekulid seonduvad mRNAle, jättes maha vastava aminohappe, mis seotakse peptiidsidemesse terminatsioon ehk lõpetamine o stop-koodon annab ribosoomile signaali, et mRNA pealt alla hüpata Rubisco ensüümil on 2 domeeni, mida kodeeritakse tuuma ja kloroplastide geenidelt Pärast translatsiooni toimub valgu pakkimine (aitavad abivalgud e tsaperonid) ja transport. Esimest järku struktuur on valgu aminohappeline järjestus, seda hoiavad peptiidsidemed. Teist järku struktuur on keerdumine või voltimine. Kolmas gloobul (nõrgad sidemed). Neljas: mitme polüpetiidi ühinemine. Valgu struktuuri muutmine: valkude denaturatsioon- valkude kõrgemat järku struktuuride lagunemine (nt kuumutamine) valkude renaturatsioon- kõrgemat järku valkude taastumine
Eri mRNAde järgi sünteesitakse erinev arv valgumolekule ning ka mRNAde eluiga on erinev. Näiteks beeta-globiini mRNA poolestusaeg 17 tundi, kasvufaktorite mRNA poolestusaeg aga 30 minutit. Prokarüootides on mRNA eluiga aga 3 min. Eluiga mõjutavad RNA-sisesed järjestused, AU-rikkad järjestused vähendavad mRNA stabiilsust. 3´UTR lagundamiseks vajalikud signaalid Translatsiooni järgne kotnroll Peamiselt translatsioonijärgne valkude pakkimine ruumilisse struktuuri osalevad abivalgud, mida kutsutakse molekulaarseteks saatjateks ehk chaperonideks. paljud saatjavalgud kuuluvad heat shock ehk kuumasoki valkude hulka, kuna neid sünteesitakse rakkudes palju peale rakkude lühiajalist mõjutamist 42C temperatuuriga. kuna kuumus põhjustab valkude struktuurimuutusi, siis on heat-shock valke tarvis valkude "lahtipakkimisel" normaalsesse struktuuri Polüpeptiidi töödeltakse teises kohas kui sünteesitakse. Disulfiidsildade moodustamine (ER),
Seejärel toimub relaksosoomi lagunemine ning DNA (ning relaksaasi) transport retsipeintrakku. Kuidas täpselt relaksaas T4SS-s transporditakse pole teada. 12.1.3. Relaksosoom Konjugatsiooni initseerimine toimub bakteri tsütoplasmas, kui moodustub oriT-l (origin of transfer) keerukas valk-DNA kompleks, mida nimetatakse relaksosoomiks. Relaksosoomi moodustumisel on võtmetähtsusega relaksaas (konjugatsioonispetsiifiline endonukleaas), samas mitmed abivalgud võivad abistada oriT äratundmist ja relaksosoomi moodustumist. Relaksosoom koosneb: plasmiidilt kodeeritud relaksaasist, plasmiidilt kodeeritud abivalkudest, plasmiidsest oriT-st ning kromosoomilt kodeeritud IHF-st. Relaksosoomi moodustumise järel seotakse kompleks VirD4-le, mis esitleb kompleksi T4SS-le. VirD4-ga seondumine on substraadi valikul määrava tähtsusega. Plasmiidsel süsteemil R388 seondub VirD4-ga TrwC ja abivalk TrwA,
annaabi.ee 
