ka toetanud kriisiolukordades teiste riikide rahvaid ja abivajajaid. Eesti on tänu liikmesriikidele kindlatel sihtidel ja eesmärkidel. Arvan, et Eesti on näidanud oma tegutsemisvõimekust erinevates organisatsioonides järjekindlalt ning saanud ettevõetud essmärkidest positiivseid ja tunnustusväärseid tulemusi. Liikmesriikidega ühinemine on kindlasti toonud igale riigile majanduslikku edu, avaramat turgu, parema hariduse võimaldamise erinevates suundades, taganud inimõigustele rajatud abivajadused ning saanud kindlustunde nii sõjalise ohu kui ka looduskatastroofide abiks ja kaitseks. Euroopa Liitu kuulumisega on saanud tugevamaks Eesti rahvusvaheline positsioon ning suurendanud võimalusi panustada rahvusvahelistele elumurede lahendamisse ning arvan, et Eesti oskab euroopalikke vabadusi ja väärtusi hinnata, et neist mitte ilma jääda. Kasutatud allikad 1. Euroopa Liit. (2014). http://europa.eu/index_et.htm [17.02.2014] 2. Euroopa Liit. Välistegevus
kontekstis, eesmärgiga selgitada välja võimalused ja piirangud. Selleks: info kogumine, analüüsimine ja sünteesimine, et fikseerida kliendi probleemid (sh pere), toimetulek, motiveeritus, võimalused, keskkonnategurid seonduvalt probleemi või toimetulekuga, ressursid, riskid jm. Üldjuhul fikseeritakse hindamisel üldandmed, kliendi lähivõrgustik ja suhted, elukeskkond, kliendi ja pere sotsiaalmajanduslik toimetulek, probleemid, abivajadused, riskifaktorid, tervislik seisund jm. Info kogumisel võib tugineda intervjuu käigus saadule (vestlus kliendiga), kirjalikele allikatele (dokumendid juhtumiplaan, haiguslugu, varasemad hindamised), vaatlusandmetele, teistelt spetsialistidelt saadud infole, testidele jm. Kujuneb hinnang ja tegevuskava: 1. Vajalikud abimeetmed erinevatest valdkondadest. 2. Ellurakendamine ühises koostöös.
annaabi.ee 
