Selles pole midagi halba, kui juht on inimeste vastu kena, kuid ühel hetkel peab iga juht ütlema: ,,Jääb nii nagu mina ütlen!". Kindel moodus läbikukkumiseks- Igaühele meele järele olla! 2. Alluvate türanniseerimine Alluvate türanniseerimine põhjustab mõnikord rektsiooni mida Anna Freud nimetas ,,samastumiseks agressiooniga" (s.t kuritarvitavat ülemust) kehastama. Mõju töötajatele: nad võtavad juhi käitumislaadi üle ja seega muudavad ennast hirmutavatest hirmutajaiks, abitutest ohvritest võimsateks tegutsejateks. See on kaitsemanööver, mis aitab kontrollida agressori poolt põhjustatud tugevat ärevust. Madalamal positsioonil olevad inimesed loodavad niimoodi omandada osa sellest võimust, mis agressoril on. Kahjuks on kõik, mis nad saavutavad see, et muutuvad ka ise agressoriteks ja suurendavad seeläbi agressiooni organisatsioonis veelgi. 3. Mikrojuhtimine Üks põhjus, miks juhid rappa lähevad, on mikrojuhtimine. Juhid on nii keskendunud
ohustatule („sinu sihtmärk on siin“). Nii näiteks võivad liblikate tiibadel olevad silmtäpid jätta ründavale linnule mulje, nagu oleksid seal silmad, mis teatavasti on üheks kõige ohustatumaks organiks loomadel. Nokalöök sellisesse „silma“ aga ei põhjusta liblikale midagi ohtlikku. Samasse kategooriasse kuulub ka üpris levinud võte, kus täiskasvanud linnud meelitavad läheneva kiskja vigast teeseldes oma pesast või abitutest järglastest eemale, selleks et piisavalt kaugel kiskja nina alt õhku lennata mimikri – võtte funktsiooniks on edastada kiskjale sõnum: „olen sulle ohtlik”. Näiteks peetakse mõnede liblikate silmalaikude teiseks, eelmises punktis kirjeldatut sugugi mitte välistavaks rolliks ehmatada ründavat lindu, lüües muidu kokkupandud tiivad tema nina all äkitselt lahti, jättes sellega linnule mulje ootamatult tema ette tekkinud imetaja näost. Samuti jäljendavad ohutute
annaabi.ee 
