Enne võõrkeelte õppimist, on vajalik vallata oma emakeelt suhtlustasandil just nimelt seetõttu, et see oskus loobki vundamendi üldisele keeletunnetusele. Emakeele oskamine ja tundmine võib üldsusele tunduda kui ensesestmõistetav oskus, kuid et oma keeleoskustase lihvida maksimumini ning olla võimeline selle võimalikult paljusid funktsioone kasutama, on vaja kõrvalist abi. Just täpselt seda kõrvalist abi haridussüsteem kooliteed alustavatest jütsidest gümnaasiumit lõpetavate abiturientideni pakubki. Õppe eesmärk on igaüht 12 aasta vältel omandatud keelelisi teadmisi optimaalselt kasutama õpetada. Keeleõppeks vajaminev keelevaist ning –taju on inimestel erinev: igaüks ei mõista interpunktsiooni põhimõtteid või kaashäälikuühendite reegleid. Iga inimene on erinev ning kõigi mõistus toimib erinevalt. Olulise osa emakeele õppimisest moodustab klassikalise kirjandusega kursis olemine ning selle lugemine
osalemise ja ettevalmistamise korraldamine rahvusvahelisteks olümpiaa- dideks. Eesti õpilased on alates 1992. aastast, mil Eesti iseseisva riigina liitus koolinoorte rahvusvaheliste olümpiaadide liikumisega, toonud neilt üle 200 medali. Peale olümpiaadide korraldab teaduskool mitmesuguseid teisi ainevõistlusi, suurimaks neist rahvusvaheline matemaatikavõistlus Känguru, kus igal aastal osaleb üle 10 000 õpilase alates 3. klassidest kuni abiturientideni üle terve Eesti. Teaduskooli kodulehelt leiab õppematerjale, toimunud olümpiaadi- de ja võistluste ülesandeid koos lahendustega, nuputamisülesandeid rub- riigis “Nupuvere” jpm. Viimastel aastatel on teaduskool tegelenud ka andekusuuringutega ning korraldanud kõigile huvilistele avatud andekusteemalisi kollokviu- me ja konverentse, mille materjale võib leida teaduskooli kodulehe rubrii- gist “Andekus ja võimekus”.
annaabi.ee 
