Haritud lihttööline Kui mainida Räästa Gümnaasiumis ringi käies nime Fred Kivistik, öeldakse, et tegemist on targa ja tagasihoidliku abituriendiga, kellel ees helge tulevik. Koolikaaslastele ja teistele lähedastele tundub ta tõesti sellisena aga Fredi iseloomu kohta saan kõige paremini teada temalt endalt. Lapsena lõbu laialt Oma lapsepõlve kohta ütleb Fred, et ta oli nagu iga teine laps. ,,Elasin vanemate ja noorema õega kahetoalises korteris, teistes majades elasid kõik mu sõbrad ja tuttavad. Kogu vaba aja veetsin õues sõpradega ringi hullates. Vahel läksin hommikul kell 9 õue ja tulin tagasi tuppa õhtul kell 11
esimest leiba teenimas ohvitserid saatsid neile koju sõduritest tööbrigaadid, kes aitasid perel metsa-, ehitus- ja heinatöid teha. (Kahro 2000, lk 22-23) 1971. aasta sügisel õppis Urmas mõnda aega Kehra muusikakoolis, kuid kuna ta käis alles neljandas klassis, kuid klaveriõpetus algas alles kuuendas, ei saanud ta oma lemmikpilli veel õppida. Nii õppis ta hoopis klarnetit, mis talle sugugi ei meeldinud. Internaadituba jagas ta kahe abituriendiga. Kord leidis ta ühe kaaslase kapist astronoomiaõpiku, mis äratas temas huvi tähtede vastu. Toakaaslaste abiga alustas ta tähistaeva avastamist. Esimese tähtkujuna õppis ta tundma Suurt Vankrit. Sama aasta lõpus viidi Urmas üle Tallinna Muusikakeskkooli kolmandasse klassi, kus ta sai klaverit õppida. Teda juhendasid Anatoli Garsnek, Rene Eespere ja Mati Kuulberg. (Ibid, lk 24-25; UST 2009)