Järgmisel suvel reisis Eduard Vilde koos Eduard Bornhöhega Peterburi ja selle lähemasse ümbrusesse. Algelist liiki ajakirjanduslik töö ,,Virulase" toimetuses tundus noormehele igav, tal tekkisid arusaamatused Jaak Järvega ning ta asus 1886. aasta suvel taas Karjakülla, kavatsusega katsetada tööd vabakirjanikuna. Oma võimetes polnud Eduard Viled põhjust kahelda, sest neil aastail oli talt ilmunud rida menukaid teoseid, esiteks ajalehes kohustusliku ,,abiteona" (,,Isand Ilvese kosjakäik", ,,Teravad nooled", ,,Linna-Mai", ,,Jobu" jne.), teiseks eri raamatutena, nagu ,,Norra rannas" (1885. aastal), ,,Musta mantliga mees" (1886. aastal) jne. Pärast ,,Virulase" juurest lahkumist saatis Vilde oma uudisloomingu avaldamiseks Karl August Hermanni ,,Postimehele", kus ilmusid ,,Kaks sõrme", ,,Kuhu päike ei paista", mõned lühijutud, följetonide sari ,,Ühe päevavarga kepijoonistused" jms. Eri raamatutena
Enn Vaigur · 1935 Kraavihallid Ta tähtsus saab uue valguse alles 70ndatel aastatel, kui Vanemuise juht Kaarel Ird leiab selle näidendi uuest üles ja teeb selle ümber ning toob lavale. Sellest saab üks tänuväärsemaid tükke Vanemuise repertuaaris. Töödeldud Vaigur Henrik Visnapuu August Mälk · 1932 Vaese mehe ututall (töölisteatris tuli ta 32. aastal välja. ) Kõige arvastatavam paralleel Raudsepale. Ta enda loomingus nagu hakkab draama toimima abiteona põhitegevuse kõrval. Samas see tuleb paremini välja kui mõnel teisel. Rahvalikku tooni tajub ta üsna hästi. Näidendeid tuli suhteliselt palju proosa kõrval. Sõja ajal tuleb ka paar nõukogudevastast näidendit (,,Lõuna tuul"). Talle need näidendid probleeme ei tekita, sest ta lahkub Eestist. Luule 1. KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini. Ühendav põhi läbi aastakümnete. 2
annaabi.ee 
