Joon. 48 Joon. 49 8.4. Kõverpinna lõikamine eriasendilise tasandiga Kahe pinna lõikejoone tuletamisel kasutatakse harilikult nn. abitasandite võtet, mis eeldab lihtsate tasandiliste lõigete olemasolu kõverpinnal: 1)pöördpindade telje ristlõiked on ringjooned; 2)joonpindade lõiked mööda moodustajaid on sirgjooned. Antud kõverpinda ja tasandit 2 lõikame niisuguste abitasanditega, mis lõikuvad antud kõverpinnaga (püstkoonust) mööda lihtsaid jooni (sirgjooned, ringjooned) ja nende projektsioonid on samuti lihtsad jooned. Iga abitasandi kaudu saadud abilõikejooned annavad omavahel lõikudes lõikejoone punktid (joon. 50). µ 1 2 µ2 µ 3 1 1 2
Nende kui oskame ette ndha, mis joon konkreetsestl6ikumisest kaheabijoonel6ikepunktid1 ja 2 ongi otsitava tekib. Sellekson vaja teada j€irgmisiseadus- l6ikejoonepunktideks.Kui sama v6tet korrata, pdrasusi. siis teistegi sobiva vahekaugusegavalitud horisontaalsete abitasanditega v6ib l6ikejoone 1. Kerapinnaiga tasandilinel6ige on ring- mddramiseks saada piisavaltpunkte. Osates joon. aga ette ndha,et l6ikejooneks kujunebellips, 2. P6drdsilindrilise pinnatasandiline l6igeon ptilitakse k6igepealt teida l6ikeellipsi tildjuhulellips,erijuhulringjoon(clI t) v6i haripunktid
annaabi.ee 
