kõvasulamtreitera taganurk piires 6...8 kraadi, kiirlõiketerasest treitera korral mõnevõrra suurem (ca 10 kraadi). 3) Teritusnurk nurk peatagapinna ja esipinna vahel, sisuliselt kujutab endast laast lahtimurdva kiilu nurka, mille suurus on määratud esi- ja peataganurga väärtustega. Kehtib matemaatiline seos: + + = 90°. Kui esinurk on negatiivne, siis seos jääb kehtima: | | + + = 90° 4) Lõikenurk on nurk teriku esipinna ja lõiketasandi vahel 5) Abitaganurk on nurk abitagapinna ja abilõikeserva läbiva põhitasandi risttasandi vahel mingis abilõikeserva vaadeldavas punktis. 6) Pealõikeservanurk on nurk pealõikeserva projektsiooni ja ettenihke sihi vahel põhitasandil. Pealõikeservanurk mõjutab oluliselt treitera töötingimusi ja töötlemise tulemust. Nurgast ......... sõltuvad lõigatava laastu kuju ja mõõtmed, lõikamisel tekkivate jõudude suurused ja suunad, töödeldud pinna kvaliteet. Enamasti on pealõikeservanurga
vahel. Esinurgaks ( gamma) nimetatakse nurka treitera esitahu ning pealõikeserva ja lõiketasapinnaga risti oleva tasapinna vahel. Esinurk võib olla positiivne või negatiivne. Esinurk on positiivne, kui esitahk suundub pealõikeservast allapoole, ja negatiivne, kui ülespoole. Negatiivse esinurga puhul on tera tugevus suurem ja teda kasutatakse kõvade materjalide töötlemisel. Peale nimetatute eristatakse veel järgmisi treitera nurki: abitaganurk, peanurk plaanis, abinurk plaanis, tipunurk plaanis ja pealõikeserva kaldenurk. Peanurgaks plaanis ( fii ) nimetatakse nurka pealõikeserva ja ettenihke suuna vahel. Abinurgaks plaanis (fii 1) nimetatakse nurka abilõikeserva ja ettenihke suuna vahel. Tipunurgaks plaanis (epsilon) nimetatakse nurka, mis moodustub pea- ja abilõikeservade lõikumisel. Pealõikeserva kaldenurk (lambda) moodustud pealõikeserva ja tera tippu läbiva horisontaaltasapinna vahel.
annaabi.ee 
