Majanduskriisi põhjused: 1. Palju laene 2. Ületootmine 3. Maailma majanduse kohanematus Kriisist väljumise kaks teed: 1. Reform e. Ümberkorraldus, koostati mitme aastane tegevus kava. 2. Karmikäeline valitseja e. Diktatuur riik sekkus tootmisesse ja pankade tegevusse. Suur kolmik- Prantsusmaa Georges Clemenceau, USA Woodrow Wilson, Suurbritannia Lloyd George. Austria-Ungarist tekkis Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Rumeenia. Abistamisleping Saksamaaga tegid Itaalia, Jaapan. Hispaania kodusõda- 1936-1939 a. Võitis Franco diktatuur. Rahvasteliidu eesmärk: 1. Sõjalise sekkumiseta lahendata tülisid riikide vahel 2. Arendada majanduslikku ja kultuurilist koostööd Reparatsioon- kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Agressor ( sõjaalgataja ) Jaapan. Sakslaste soov oli, et neid tunnistatakse suurriigina ja relvajõudude norme tühistataks.
mille kohta pidite otsima artikli paremaks mõistmiseks lisateavet. Millisest allikast saite teada, millega on tegemist? Kuidas aitas saadud lisateave loetavat teksti paremini mõista? (2p) 1. Üks tundmatutest ’mõistetest’ oli minu jaoks YYA-leping. Otsides selle kohta infot Internetist, leidsin, et see on 6. aprillil, 1948. aastal NL ettepaneku tulemusena allkirjastatud Koostöö, sõpruse ja abistamisleping. Selle eesmärk oli abistamise ja heade suhete edendamine NL ja Soome vahel, kuigi mõlema jaoks võid lepingut pidada oluliseks eelkõige julgeolekupoliitika aspektist vaadatuna tähtsa edasiminekuga. Selle kohta lugesin ma Daniela Lambin bakalaureusetööst „Ingerlaste roll Soome Vabariigi ja Nõukogude Liidu/Venemaa suhetes aastatel 1919-1991“. (http://www.fennougria.ee/public/Daniela_Lambin_loputoo_114012_TASB.pdf)
ajalukku geniaalse strateegi, paindliku diplomaadi ja teravapilgulise riigimehena. Napoleoni allakäik Sõjax valmistumine Venemaa Toimus armee ümberrelvastamine Ehitati moona ja relvaladusid piirialadele Rahuleping Türgiga apr 1812, Inglismaa'ga juuli 1812 Korrastati kindlusi Prantsusmaa Mobiliseeriti temale alluva Euroopa inimressursid Koondas Suure Armee Abistamisleping Austria ja Preisimaaga Jõudude vahekord: oli selgelt Napoleoni kasux: ta tungis peale 300 km rindelõigul 450000 mehega, ülejäänud olid Poolas reservis. Venemaa vägi oli 600 km lõigul 220000 meest, Prantsusmaa'l oli suur ülekaal igas rindelõigus. Napoleoni sõjaplaan: Esimesena tahtis vallutada Vilniuse ja purustada kohe Venemaa vägi, seejärel suunduda otse Moskva alla. Alexander I sõjaplaan: Taganeda, mitte lasta oma väeosi üksikult sisse piirata ja purustada, hoiduda pealahingust
annaabi.ee 
