loodud, pole neid siiski piisavalt. Suur probleem on ka tugispetsialistide nappus. Kuigi järjekorrad erirühmadesse pole enam nii pikad kui aastaid tagasi, kõigile kohti ei jätku,” tõdeb Milena Pogodajeva. „Eriti on vaja juurde rühmi autismispektri häiretega laste jaoks, kelle arv kiiresti kasvab. Raske erivajadusega lapsele saab sotsiaalsüsteemi kaudu ka tugiisikut taotleda, aga sellele teenusele on samuti pikk järjekord. Osa lapsi ongi just seepärast kodus, et individuaalse abistajata nad lasteaias hakkama ei saa. Eriti keeruline on lasteaedadesse leida logopeede. Sobitusrühmas on neil lastel lihtsam hakkama saada, sest tavarühmaga võrreldes on seal laste arv väiksem – iga erivajadusega last loetakse kolme lapse eest. Sageli ei ole lihtne veenda ka erivajadusega lapse vanemaid, et just see rühm on lapsele parim. On vanemaid, kes ei taha probleemi tunnistada, sest sellest teada saada on valus. Lisaks kardetakse, et laps saab sildi külge. Sobitusrühma
See võimaldaks kergesti ligi pääseda teabele, mis on mõistetav erinevas vanuserühmas lastele ning mida saaksid kasutada ka lapsevanemad ja õpetajad, et leida vajalikku teavet ning õppematerjale. Informatsioon laste õiguste ning erinevate teenuste kohta peaks olema võimalikult läbipaistev ja esitatud lastele arusaadavas keeles. Näiteks peaksid kõik erinevas vanuses ning arenguetapis lapsed olema võimelised vajalikku informatsiooni saama ja edastama ilma täiskasvanud abistajata (Lapse õigusi... 2011; Recommendation... 2011). Varajane märkamine ning ennetustöö on seotud spetsialistide arvu ning pädevuse tõstmisega. Ametnikud vajavad koolitusi, et neil oleks olemas teadmised, kuidas suhelda eri vanuses ja arengutasemel lastega, sh haavatavas olukorras olevate lastega ning kuidas abistada probleemseid peresid. Koolitused peaksid hõlmama ka laste suhtes kohandatavaid menetlusi ning ametnikud peaksid
annaabi.ee 
