Praegu kasutame ühte arvutuslikult lihtsamat meetodit nn. keskmise tõusu meetodit. Selleks poolitatakse lähendussirge esmalt ristipidi, nii et mõlemale poole eraldusjoont jääks ühepalju katsepunkte. Järgnevalt ühendatakse ühel ja teisel pool eraldusjoont olevad katsepunktid paarikaupa, esimene punkt vasakul pool esimese punktiga paremal, teine punkt vasakul teise punktiga paremal jne. Saame hulga abisirgeid nagu järgneval joonisel. Järgmise sammuna arvutatakse kõigi abisirgete tõusud { k1 , k 2 ,..., k n } . Konkreetse abisirge tõus on tema otspunktide y-koordinaatide vahe jagatud otspunktide x- koordinaatide vahega. Siis sirge tõusu määramatus arvutatakse kui abisirgete tõusude k i , i =1,..., n , A-tüüpi määramatus: n (k - k ) i 2 . k = t n -1, i =1 n(n - 1)
Töö XII Maja plaan 9 1 2 3 4 C B A 1 2 3 4 Parempoolse korteri joonestamine peegeldusega, peegeldustelje (punane telgjoon) otspunktid paiknesid telgede 2 ja 3 tähiste ringide keskmete vahele joonestatud abisirgete keskel (MID) Töö XII Maja plaan 10 Küttekehade viirutusjoonte kalle 1350 Töö XII Maja plaan 11 Trepikoja seinte viirutus ja trepi kujundus (astme laius 24 cm); abijooned trepikojale on kustutatud 0,5 4
annaabi.ee 
