Ette liikumine: külgmine tiiblihas Taha liikumine: oimulihase tagumised kiud Külgliikumine: külgmise tiiblihase ühepoolne tegevus Kõiki innerveerib: PAN V kolmiknärv, alalõualuu haru 27. Võrrelge õlavöötme ja vaagnavöötme luude ühendusi Õlavööde koosneb rangluust ja abaluust; vaagnavööde 2 puusaluust. Õlavööde on kerega ühendatud rinnaku-rangluu liigese abil. Ebasobivad pinnad – abiseadeldiseks kõhrketas. Vaagnavööde ühendub lülisambaga ristluu-niudeliigese abil. Abiseadeldist pole. Õlavöötme liikuvus on kolmeteljeline, vaagnavöötmel minimaalne. Õlavöötmes ja ülajäsemetes vähem sidemeid ja liiguvamad liigesed, sest vaja asju haarata ja liikuda. Palju lihastööd vaja, et neid liigeseid stabiliseerida. Vaagnapiirkonnas palju sidemeid ja liigesed väheliikuvad, et anda stabiilsust. 28. Võrrelge puusa- ja õlaliigest Õlaliigese moodustavad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea. Puusaliigese modustavad reieluu pea ja puusanapp.
1. käävjas lihas 2. kakspealihas 3. kakskõhtlihas 4. kõõlusviigudega lihas 5. kahelisulgjas lihas 6. 90. nimeta 5 erinevat lihase kujutüüpi! anat lk 65 joonis 48 ühelisulgjas lihas 91. nimeta 3 erinevat lihase abiseadeldist! 1. fastsiad e sidekirmed 2. kõõluste sünoviaaltuped 3. sünoviaalpaunad 4. seesamluud 5. plokid LF slaid 12; anat lk 65 92. mille ümber on perimüüsium? Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on varustatud sidekoelise ümbrisega e perimüüsiumiga LF slaid 11; anat lk 64 93. mille ümber on endomüüsium