· Põllutöölised palgalised inimesed, kes põllumajanduses töötasid, ei võinud olla lapsed alla 12 aasta. Alaealised ja kuni 16 aastased võisid töötada ainult abitöödel. Palka maksti loonuse ja rahaga. · Külakarjane karja hoiti karjakorra järgi ehk pered kordamööda karjas. Hobuseid karjatatati mitmekesi. · Talgud vabatahtlik vastastikune abistamine talutöödel. · Abiajamine vana kogukondlik traditsioon, vastastikuse abisamise komme, rakendati tuleõnnetuste korral. Küla kogukondlik sotsiaalhoolekanne. Küla kandis hoolt ka töövõimetute eest.
Alates Eesti Vabariigi väljakuulutamisest kuni II maailmasõjani oli Eesti riigis väga palju muutunud. Eesti demokraatlikust vabariigist oli saanud autoritaarse diktatuuriga riik, mida juhtis Konstantin Päts. Kuna eestlastel ei olnud võimalik midagi otsustada ja K.Päts pidas eestlasi heigeteks inimesteks, kes ei suuda enda eest otsustada, siis 1939. aastal sõlmisid Eesti ja Nõukogude Liit omavahel Baaside lepingu, ehk Nõukogude Liidu ja Eesti Vabariigu vaheline vastastikuse abisamise pakti. Kuna Eesti ei olnud enam demokraatlik vabariik, siis seega ei olnud rahval mingit õigust otsustada selle üle, kas see leping saab alkirjastatud või mitte. Kõige üle otsustas K. Päts. Kui eestlastele oleks antud rohkem võimalusi selle üle otsustada, siis arvatavasti oleksid eestlased võidelnud selle eest, et seda lepingut poleks alkirjastatud. Tänu Baaside lepingule tõi Nõukogude liit Eestisse sisse oma baasid. 17
annaabi.ee 
