koosnedes ligikaudu 50150 rakust Inimese embrüonaalsete tüvirakkude saamine püstitab palju eetilisi probleeme, sest viljastatud munarakk hävineb sisemise rakumassi isoleerimisel Embrüonaalsete tüvirakkude saamine · Laboris saadakse embrüonaalseid tüvirakke in vitro viljastamise teel. · Blastotsüstistaadiumis olevast embrüost eraldatakse sisemine rakumass, kasutades mehaanilist lahkamist ja immunokirurgiat. · Saadud sisemine rakumass pannakse kasvama abirakkudele ehk toiterakkudele. · Hiire embrüonaalseid tüvirakkse kasvatakse zelatiini juuresolekul, ning rakud vajavad leukemia inhibiitorfaktori (LIF) juuresolekut. Inimese embrüonaalsed tüvirakud vajavad toitepinda, mis koosneb hiire embroünaalsetest fibroblastidest (MEF) ja vajavad põhilise fibrobrasti kasvufaktori (bFGF) juuresolekut. · Diferentseerumise tekkimiseks eraldatakse embrüonaalsed tüvirakud
pooluse poole (linnud, kalad, roomajad) Muna poolused Animaalne poolus – rebuvaene piirkond Vegetatiivne poolus – reburikas piirkond 24. Difuusne oogenees Sugurakk rändab mööda organismi ringi ja talletab varuaineid läbi fagotsütoosi, keharakkude õgimisega (käsnad, meduusid, ripsussid, kärssussid) 25. Erinevad oogeneesi tüübid Enamikul loomadel arenevad munarakud gonaadis, kus munaraku kasvamisele ja arenemisele aitavad kaasa spetsiaalsed abirakud. Vastavalt abirakkudele eristatakse: 8 1) solitaarne oogenees abirakud seotud ootsüüdiga ajutiselt seotud – karpidel on varajases oogeneesi etappides ootsüüdid lühiajaliselt seotud folliikulrakkudega, kuid pärast kasvufaasi need eemalduvad ootsüüdist 2) alimentaarne oogenees abirakud on tihedalt seotud ootsüüdi kasvamise ja arenguga esmassuusetel: (putukad) areneb osa oogoonide järglasi toiterakkudeks (nutrimentaarne oogenees)
annaabi.ee 
