bioloogiline koostis, suure hulga ühendite saamine valmiskujul ilma nende sünteesile ressursse raiskamata. 5. Geneetilise süsteemi muutus- Inimese erinevus inimahvidest jääb alla 2% (DNA). Inimesel suur regulaatorgeenide osakaal (võimaldab olemasolevat geneetilist materjali paremini ajaliselt või ruumiliselt ära kasutada. Näiteks: koljuõmbluste hiline luustumine võimaldab peaaju mahu suurenemist tänu närvirakkude venimiskasvule ja abirakkude arvu suurenemisele. Järjepidevalt kujuneb juurde uusi geene ja vaigistatakse vanu ebavajalikke geene. Peamised valdkonnad, kus toimub uute geenide lisandumine: valkude ainevahetus (toitumine, immuunsus, kommunikatsioon). Inimese sotsiaalne evolutsioon- põhineb kollektiivsel eluviisil ja inimühiskonnas teadmiste, tehnoloogiate, kultuuriliste muutuste edastamine ja kogumine Eeldused: 1. Kõne kujunemine (muutused hääleaparaadis, hambumuses, keeles, häälekurrudes,
Oogoonid on diploidsed emassugurakud munarakkude paljunemisperioodil. Ootsüüdid on kasvavad emassugurakud. Munarakud erinevad keharakkudest, sest neil on diploidne kromosoomistik, tsütoplasma-tuuma suhe 10:1, allasurutud ainevahetus, jagunemisvõime puudub ning nad on lõplikult diferentseerunud. Primaarsed munakestad on munaraku poolt tekitatud. Primaarseks munakestaks on vitelliinkest ehk rebukest, mida imetajatel nimetatakse zona pellucida. Sekundaarsed munakestad, nt putukate koorion, on abirakkude poolt toodetud. Tertsiaarsed munakestad, nt. munavalge, lisanduvad munajuhas. Kirjelda imetajate follikulaarse oogeneesi etappe (primaarne-, sekundaarne- ja tertsiaalne ehk Graafi folliikul). Primaarsed folliikulid asuvad munasarja koore kõige pindmises osas, otse sidekoelise valkjaskesta all, munarakud on neis kaetud vaid folliikulepiteeli rakkude ühe kihiga (kuupepiteel). Sekundaarsed folliikulid osalevad kasvuprotsessis. Sekundaarsetes folliikulites
polületsitaalne - palju rebu (linnud) Paigutus: isoletsitaalne - ühtlaselt paigutunud rebu (imetajad) tsentroletsitaalne - rebu keskel (putukad) teloletsitaalne - polaarne, rebu ühel poolel (linnud) Millised on munakestad (primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne kest(ad)) – oska tuua näiteid! - primaarne munakest- esmane munakest, toodetud munaraku poolt; katab munaraku membraani e oolemmi; nt zona pellucida imetajatel - sekundaarne munakest - toodetud abirakkude poolt; katab munarakku väljast, nt putukatel koorion - tertsiaarne munakest - produtseeritud munajuhas reproduktiivsüsteemi poolt, nt munavalge, munakoor lindudel. Oska kirjeldada imetajate oogeneesi (follikulaarne): alimentaarse oogeneesi tüüp, kus abirakud on somaatilist päritolu. Oogeneesi etapid: paljunemine, kasvamine ja küpsemine (millal toimub, kus toimub ja mis toimub). o paljunemine – emassugurakud paljunevad mitootilise
Vees lahustuvad kiudained (nt pektiin). Seenerakk kestad olemas, sisaldavad kitiini/mannaane/valke. Seenerakkude kestade süsivesikud ei seedu. Kuivatatud seentest tehtud pulber on kõrge toiteväärtusega. Loomarakk kestasid käsitletakse munaraku näitel. Munarakkudel on kolme tüüpi kestasid: esikest, selle vamistab munarakk ise. Nimetatakse ka rebukestaks. Saab kanamuna peal näidata. teiskest moodustavad abirakkude eritised. Väga hästi väljakujunenud putukamunadel. Kolmandased kestad tekivad munaraku liikumisel munajuhas, neid valmistab munajuha. Kanamunal on neid 3tk: valkkest ehk munavalge; lubikesta alune valkkest; lubikest ehk munakoor Kestade ülesanded: Kaitse mehaaniliste mõjutuste eest. Ainevahetus väliskeskkonnaga või naaberrakkudega: nt munaraku lubikestas poorid,
b) rebu paigutus : * rebu on ühtlaselt üle raku (pärisimetajad) * rebu on raku keskel (linnud) * rebu on raku ühes otsas (kahepaiksed) * rebu on õhukese kihina raku kesk jaääreala vahel (vesikirbud) c) kestad : * esmased kestad. munarakk tekitab need ise. * kõrgemat järku kestad. Tekivad munasarja kaasabil, või tekitataksemunajuha poolt(lubikest, nahkkest, kitiinkest, valkkest e. munavalge). * inimese munarakku ümbritseb abirakkude kiht(foliikuli rakud) - võtavad verest toitaineid ja edastavad need munarakku. Viljastumine : - viljastumine käivitab sugulisel paljunemisel organismi individiuaalse arengu e. ontogeneesi. - viljastumine on spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. Viljastumine jaguneb : 1. kehaväline - toimub vees, sugurakkude arv on suur, energeetilised kulutused on suured, viljastumise tõeneäosus on väiksem. (sõõrsuud, kalad, kahepaiksed). 2
annaabi.ee 
