hammas. Raide kuju järgi eristatakse ühekordse ja kahekordse raidega, samuti raspliraidega viile. Ühekordse raidega viile kasutatakse värviliste metallide ja puidu viilimiseks. Ühekordne raie moodustab viilitelje ristjoonega nurga 25...300 . Kahekordse raidega viilidel raiutakse algul alumine sügavam raie, mida nimetatakse põhiraideks; sellele peale ülemine madalam raie, mida nimetatakse abiraideks. Abiraie lõikab põhiraide suureks arvuks üksikuteks hammasteks. Abiraide suund on paremalt vasakule kui vaadata viili raidele saba poolt. Kahekordse raidega viil peenendab laastu, seega on viilimine kergem. Põhiraie on 25 0 nurga all, abiraie 450 nurga all. Hammaste vahe põhiraidel on suurem kui abiraidel. Selle tulemusena asetsevad hambad sirgjoonel, mis moodustab viiliteljega nurga 5 0. Seetõttu ei teki töödeldaval pinnal sügavaid viilijälgi. Raspliraie kujundatakse spetsiaalse kujuga raiumismeisli abil. Raspliraidel on iga hammas
Raide kuju järgi eristatakse ühekordse ja kahekordse raidega, samuti raspliraidega viile. Ühekordse raidega viile kasutatakse värviliste metallide ja puidu viilimiseks. Ühekordne raie moodustab viilitelje ristjoonega nurga 25...300 (joon. 101a). Kahekordse raidega viilidel (joon. 111b) raiutakse algul alumine sügavam raie, mida nimetatakse põhiraideks; sellele peale ülemine madalam raie, mida nimetatakse abiraideks. Abiraie lõikab põhiraide suureks arvuks üksikuteks hammasteks. Abiraide suund on paremalt vasakule kui vaadata viili raidele saba poolt. Kahekordse raidega viil peenendab laastu, seega on viilimine kergem. Põhiraie on 250 nurga all, abiraie 450 nurga all. Hammaste vahe põhiraidel on suurem kui abiraidel. Selle tulemusena asetsevad hambad sirgjoonel, mis moodustab viiliteljega nurga 50 (joon. 111d). Seetõttu ei teki töödeldaval pinnal sügavaid viilijälgi. joon. 111 Raspliraie (joon
annaabi.ee 
