välja, vaid kogus ja korraldas ning süstematiseeris mitmesuguseid majapidamistes ja kaupmeeste juures kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viise. Arvestust peeti kahes põhiraamatus. Kõik muudatused majandusüksuse varades kirjutati esiteks päevaraamatusse, seejärel pearaamatusse. Kindlaksmääratud ajal tehti kokkuvõtted ja toodi välja lõppseisud. Süsteemi arenedes hakati detailsema arvestuse pidamiseks kasutama mitmeid abiraamatuid, millede kokkuvõtteid võrreldi pearaamatu andmetega. Aktiva jaguneb likviidseks ja vähem likviidseks varaks. Varadena kirjendatakse kõik omandi või muu võlaõigusliku lepingu alused omandatud vara. Passiva ehk kohustuste pool jaguneb lisaks ajalisele määrangule veel kohustusteks lepingute alusel ja omakapitaliks. Omakapital on vara, mis kuulub omanikule. Omanik otsustab, kuidas seda edaspidi kasutab, kas jätab reservi või investeerib või maksab
jaotatakse aktiva- ja passivakontodeks, mis tagab raamatupidamiskannete tegemisel tasakaalu), samuti on ta mõningatel andmetel kasumiaruande väljamõtleja. 14.Jacques Savary oli jurist ja raamatupidamisala asjatundja. Kuulus on kommertskoodeks (1637 aastal), mille kolmandas osas oli sätestatud raamatupidamise korraldus kaubanduses, rahavahetuskontorites ja pankades. Tema arvates tuli pidada nii põhi kui ka abiraamatuid. Ta formuleeris ühe põhialuse jagunemise analüütiliseks ja sünteetiliseks arvestuseks. 15.Arvestuse põhisüsteeme on maailmas mitmeid. Tänapäeva majandusteoreetikud soovitavad raamatupidajal teadlik olla neljast aegade jooksul väljatöötatud levinumaist raamatupidamise põhisüsteemist itaalia, saksa, prantsuse-inglise ja ameerika süsteemist. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Alver, L., Alver, J. 2009 Finantsarvestus. Tallinn. Deebet
Kogu arengu tulemuseks oli nelja arveldussüsteemi kujunemine (Itaalia, Saksa, Prantuse-inglise ja Ameerika süsteem), mille põhjal erinevad riigid endale omad süsteemid kujundasid. Itaalia süsteemi arvestust peeti kahes põhiraamatus. Kõik muudatused majandusüksuse varades kirjutati esiteks päevaraamatusse, seejärel pearaamatusse. Kindlaksmääratud ajal tehti kokkuvõtted ja toodi välja lõppseisud. Süsteemi arenedes hakati detailiseerima arvestuse pidamiseks kasutama mitmeid abiraamatuid, millede kokkuvõtteid võrreldi pearaamatu andmetega. Saksa süsteem koosnes kassapäevaraamatust, mittekassaoperatsioonide päevaraamatust ja pearaamatust. Süsteemi väljaarendamise aluseks oli vajadus võimaldada mitmel inimesel üheaegselt päevaraamatut pidada. Muudatuste registreerimine majandusüksuse varades jagati kahte ossa muutused raha eest ja muudatused võlgu või mitte raha eest. Pearaamatusse võis sissekandeid teha kas iga
annaabi.ee 
