õigeid lahendusi just katsetamise ja politseipraktika analüüsimise teel.. Nii täheldati, et politseiasutuste kujundamise määrusega esialgu moodustatud prefektuurid ei tööta alati laitmatult. Seetõttu tehti siseministri ettepanekul 1927.aasta kevadel politseiorganisatsioonides mõningaid parandusi. 1935.aastal moodustati ka raudtee politsei iseseisev prefektuur. Politseiprefektuuride tööd juhtisid prefektid ja abiprefektid. Prefektuuril oli oma kantselei politseiametnike ja vabateenijatega. Prefektuuridele allutati nii välis- kui ka eripolitsei. Välispolitseis töötasid konstaablid, allkonstaablid, vanemkordnikud ja kordnikud. Eesti välispolitsei kindlustas Eesti Vabariigis laitmatu avaliku korra. Selle täiustamiseks kehtestati politseivalitsuse direktori R.Veermaa 01.märtsi 1938 korraldusega linnades uus politsei välisteenistuse kord. Välisteenistuse ümberkorraldamise eesmärk oli paremini
Kogukondade tasandil moodustatakse üksnes kohaliku omavalitsuse valitavad organid (tavaliselt volikogu ja meer) ning mingeid ,,ülalt" määratavaid administraatoreid ei eksisteeri. ,,Kunstlike" haldusterritoriaalsete üksuste haldamine toimub erineval moel, kusjuures eksisteerib mitu varianti. Mõnedes regionaalsetes haldusterritoriaalsetes üksustes eksisteerivad üksnes keskuse poolt määratavad ametnikud (nt kubernerid Türgis, abiprefektid Prantsuse ringkondades, ringkonnaesimehed Saksa ringkondades) või kõrgemalseisvate valitavate organite esindajad, kes haldavad regiooni. Sellise tsentralisatsiooni süsteem on mõnikord praktiliselt kõikehõlmav. Tais valitakse elanikkonna poolt vaid külavanemad, valla (külade grupi) vanem valitakse juba mitte kodanike, vaid külavanemate poolt ja kinnitatakse valitsuse (tavaliselt siseministri) poolt määratava vallajuhi poolt. Maakondades
annaabi.ee 
