Mina abipolitseinikuna Ma arvan sellel teemal on nii plusse kui ka minuseid.Aga see kõik sõltub inimesest.Näiteks ma arvan ,et abipolitseinikuna on aga väga hea olla kui sa tahad mina politseinikuks.Selle pärast ,et saa saad teadmisi ,oskusi politsei tööst.Saad teada mida pead oskama politseinik,kui raske see töö on, jne.Aga kui sul ei olle mõteid minna politsei erialale siis ma arvan ,et see on mõtetu. Aga ka siin on üks plussidest ,et kui sa lähed abipolitseinikuks,siis sa võid teada rohkem seadusi ja õigusi,mis saavad sind aidata elus.Näiteks:Et mitte rikkuda liikumis reegleid või teha midagi mis on keelatud riigiga.
Mina abipolitseinikuna Abipolitseinik on isik, kes ei kuulu küll politsei koosseisu, aga käib vabatahtlikult abistamas. Abipolitseiniku seadus võeti vastu 20. aprillil 1994, millega kehtestati nende kohustused, õigused ja tegevusala. 2011. aastal tehti seadusemuudatus, iseseisvalt patrullival politseil on tarvis omada keskharidust ning vastavat õppeprogrammi ja füüsiliste katsete sooritamist. Uue seaduse põhjal peab abipolitseinik läbima täiendusõppe vähemalt korra aasta jooksul, samuti on ka keeleoskuse nõue. Abipolitseinikuks ei saa alaealine, Eesti kodakondsuseta isikud ning inimesed, kes on väärteos karistatud. Abipolitseinikul on mitmeid erinevaid ülesandeid, milleks on näiteks liiklusjärelvalve, heakorra- ja keskkonnanõuete täitmine, osutab abi kuritegude avastamisel. Samuti nende kohutused sõltuvad üksuse juhi antud korraldustest, vastavalt abipolitseiniku kuuluvusele ühesse või teise üksus...
Tegevväes on rahuajal umbes 5500 sõdurit, neist ligikaudu pooled moodustavad ajateenijad. Kaitseliit on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliidu tegevuses osalevad inimesed oma põhitöö kõrvalt, lähtudes missioonitundest. Kaitseliit jaguneb 15 malevaks, mis enam-vähem kattuvad maakondadega. Kaitseliit teeb koostööd omavalitsuse, piirivalve ja tuletõrjega. Näiteks on kaitseliitlased olnud abiks suurte metsatulekahjude kustutamisel, mitmes linnas töötavad nad abipolitseinikuna. Kaitseliidul on ka oma noorsooorganisatsioonid-Noored Kotkad ja Kodutütred. Üheks väga tavaliseks riigikorra hoidjaks on Eesti politsei. Nende põhiülesanded on kodakondsuse määratlemine, dokumentide väljastamine,turvalisus ja avalik kord riigi sees ning kuritegude menetlemine ja ennetamine. Politseis töötavad ka abipolitseinikud, kes on vabatahtlikud. Abipolitseinike tegevust reguleerib abipolitseiniku seadus. Abipolitseinikuks võib saada iga Eesti kodanik, kes on
Siseministeerium tellis programmi ,,Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine" (RITA) raames Saar Poll OÜ-lt uuringu teemal ,,Eesti elanikud siseturvalisuse vabatahtlikus tegevuses igaühe panus turvalise elukeskkonna loomisel ja tagamisel". Uuring viidi läbi 2016. aasta juulis ja augustis ning uuringu käigus küsitleti kokku 1603 Eesti elanikku vanuses 15 aastat ja enam. Uuringu tulemustest selgub, et 1,2% küsitletutest tegutseb abipolitseinikuna, 19% omab mõnda tuttavat abipolitseiniku, 13%-l on isiklikult või lähedaste 17 kaudu olnud kokkupuuteid abipolitseinikega ja 78% nendest jäi abipolitseinike tegevusega rahule. Lisaks 22% uuringus osalejatest usub end olevat kursis abipolitseinike tegevusega ning 13% vastanutest on kindlasti huvitatud või võib-olla huvitatud abipolitseinikuks tegevuses ise kaasa löömisest
annaabi.ee 
