Georg Mülleri Jutlused Reformatsioon ja esimeste eestikeelsete trükiste ilmumine panid aluse kirikukirjandusele. 17.sajand oli kirjanduse suhtes vaene sajand, kuna 1601.aastal oli suur viljaikaldus, mis tõi kaasa näljahädad ja katku, see tõttu ei soositud kirjandust ja raamatute väljaandmist. See aeg ei olnud Eestis ka ühtegi trükikoda. Sellest ajast on säilinud käsitsi kirjutatud vaimulikke tekste, näiteks kirikuõpetajate jutlusi. Üks neist on Tallinna Pühavaimu kiriku abipastorilt Georg Müllerilt. Tema 1600-1606 aastatel 39 peetud jutlust on avaldatud 1891.aasta kultuuriloolase Villem Reimani toimetusel. (See on esimene suurem eestikeelne kirjalik mälestis, mis kajastas maad, rahvast, ajalugu, katku, kombeid ja kultuuri.) Nendest jutlustest saame teada, et Pühavaimu koguduse juures tegutses eestikeelne kool. Samuti on suureks kõneaineks nendest jutlustes laulmine. Mülleri jutlused on sisukad ja kindla kavaga. Nendest algabki meie ilukirjanduse proosa
Aastal tabas maad enneolematu viljaikaldus koos nälja ja katkuga. Hukkus tuhandeid inimesi. Niisugune aeg ei soosinud kirjandust, raamatute väljaandmist hoopiski mitte. Pealegi ei olnud Eestis veel ühtegi trükikoda. Kuid kirjasõna elas ikkagi. Sellest ajast on säilinud käsitsi kirjutatud vaimulikke tekste, eriti kirikuõpetajate jutlusi. Üks niisugune mälestusmärk pärineb Tallinna Pühavaimu kiriku (seal tegutses eesti kogudus) abipastorilt Georg Müllerilt (ka Muller, Mollerus). Tema koostatud 28 39 jutlust on peetud aastail 1600 – 1606. Käsikiri avaldati 1891. Aastal kultuuriloolase Villem Reimani toimetusel. Tegemist on esimese suurema eestikeelse kirjaliku mälestisega, milles kajastuvad meie maa ja rahva ajalugu, katk ja selle laastavad tagajärjed, kombed ja kultuuriprobleemid
annaabi.ee 
