muude asjadega tegeleda ja magada. Mõlemas vanuses suhtlevad lapsed väga erinevalt. Lasteaialapseeas kutsutakse teisi mängima tirides neid särgist ning kisendades. et nendega tuldaks. Mõnikord hakatakse lausa nutma või küünistama. Murdeeas aga kasutatakse mobiile või suhtlusvõrgustikke (Facebook, Skype jne.). Siiski on mõlemas eas ka palju sarnasusi. Võõraste inimestega suheldes tuntakse end ebamugavalt ning nägu läheb üleni punaseks. Tuntakse hirmu võõraste käest abipalumise ees ning tutvudes uute inimestega ( The Ultimate Book Of Knowledge, 2007). Mõlemates vanustes oldakse enamjaolt aktiivsed. Lasteaialapseeas piisab lapsele oma mängudest ning jooksmisest mis sellega kaasa tuleb. Ka selles vanuses lapsed käivad trennides. Neil on võimalus käia ujumise algõpetuses, judos, jalgpallis ning paljudes muudes trennides. Murdeeas on trenn väga oluline kuna selles eas muutub keha kõige rohkem ning selle eest tuleb väga hästi hoolitseda
teade just tema jaoks tähendab (Suhtlemispsühholoogia üldkursus 2011). 5 2 KUULAMISTÕKKED Kuulamistõkked on tavaline osa igapäevasest vestlusest, kuid nõustamissuhtes peab sellega olema ettevaatlik, kuna eesmärk on mõista abipalujat ning anda talle nõu (Bolton 2006). 1) Võrdlemine Ei suhtuta mitte abipalujasse individuaalselt, vaid tema probleemi kui sageli esinevasse probleemi. 2) Mõtete lugemine Teise küsimuste ja abipalumise ajal valmistub mentor juba vastuseks ja ei kuula konkreetset probleemi. 3) Vastuseks valmistumine Ei kuulata abipalujat, vaid mõeldakse juba lahendusele ning ei keskenduta probleemile. 4) Sõelumine Valikuline kuulamine. 5) Siltide kleepimine Inimese paika panemine mõttes, et tema on selline, järelikult ma suhtun nii. 6) Unelemine Mitte keskendumine rääkijale, vaid nii muuseas vastamine ta küsimustele. 7) Samastumine
2. Lohutab 3. Naerab 4. Teeb nii, nagu teistele meeldib 5. “Kuidas läheb?” 6. Kogub olulist informatsiooni 7. “Kas võtame toobi õlut?” 8. “Lõpeta see!” 9. On enesekeskne 10. Nõustub sellega, et ühte grupi liiget ignoreeritakse 11. Aitab teisi 12. Käitub teiste suhtes autoritaarselt 13. Kolm erinevat abipalumise viisi: 13A. “Kas sa ei näe, et mul on abi vaja?” 13B. “Kas tahad mind aidata?” 13C. “Palun, kas sa ei võiks mind aidata. Ma ei suuda…” 14. Sisedialoog: 14A. “Ma tahaksin neid kingi!” 14B. “On nad tegelikult vajalikud? Mul juba on kolm paari peokingi?” 14C. “Ma oleksin pidanud põhjalikumalt kaaluma, kas ma ikka võin seda enesele lubada.”
annaabi.ee 
