Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"abioperatsioonide" - 5 õppematerjali

Optimaalse laevatüübi ja töökorralduse vormi valik liinidele või suundadele
60
docx

„Optimaalse laevatüübi ja töökorralduse vormi valik liinidele või suundadele”

sihtsadamates, seega: tk = ttk + tvk + tm kus: tk - laeva käiguaeg ttk - täiskäiguga liikumise aeg tvk - vähendatud kiirusega liikumise aeg tm –manöövrite aeg “GRINNA” tk = 33 + 10 + 3 = 46 tundi Ülesanne lähtudes ballastreis on 10% laevareisist. See tähendab, et laeva käiguajale lisandub 10%. “GRINNA” tk = 43 + 10% = 47,3 tundi = 1 ööpäeva 23,3 tundi 20 Laeva seisuaeg koosneb laeva lastioperatsioonide, abioperatsioonide ja tühiseisakute koguajast, seega: ts = tko + tao + tts kus: ts - laeva seisuaeg tko - lastioperatsioonide aeg tao - abioperatsioonide aeg tts - tühiseisakute aeg ts = 46t + 3 t + 8 t = 57 tundi = 2 päeva 9 tundi / GRINNA Lastioperatsioonide aeg - sõltub põhiliselt ümberlaaditava lasti töömahukusest, sadamate tehnilisest varustusest lastimis-lossimistehnikaga, sadamate töökorraldusest ja laevade tehnilis-

Logistika → Logistika
59 allalaadimist
Optimaalse laevatüübi ja töökorralduse vormi valik liinidele või suundadele
41
docx

Optimaalse laevatüübi ja töökorralduse vormi valik liinidele või suundadele

vvk - laeva vähendatud kiirus tm - manöövrite aeg, võib võtta tinglikult võrdsena kõikides sadamates ltk= 326,7 + 268,6 + 143,2 + 250 + 262 = 1250,5 meremiili lvk= 7 + 140 + 52,4 + 9 = 208,4 meremiili Laeva DELTA PIONEER käiguaeg: 1250,5 208,4 tk= + +26=156,73 t =6,5 päeva 13,5 4 Laeva DEEP BLUE käiguaeg: 1250,5 208,4 tk= + +26=189,15 t =7,8 päeva 10 4 Laeva seisuaeg koosneb laeva lastioperatsioonide, abioperatsioonide ja tühiseisakute koguajast, seega: ts = tko + tao + tts kus: ts - laeva seisuaeg tko - lastioperatsioonide aeg tao - abioperatsioonide aeg 20 tts - tühiseisakute aeg Laevade seisuaeg: ts=22,5 + 20,3 + 2,25 = 45,05 t = 1,9 päeva Laeva seisuaja põhiline koostisosa ­ lastioperatsioonide aeg - sõltub põhiliselt ümberlaaditava lasti töömahukusest, sadamate tehnilisest varustusest lastimis-

Merendus → Merendus
46 allalaadimist
Plaatmaterjalide tootmine
18
doc

Plaatmaterjalide tootmine

126974 m 3 /a T ­ vahetuse kestvus, 8 tundi - puitlaastplaadi paksus, 0,0293m m ­ vahetuste arv tööpäevas. 3 k ­ peakonveieri kasutamise koefitsient 0,85 p ­ tööpäevade arv aastas 299 t ­ pressimisaeg, 14x20,3+22 = 306s = n ­ pressi töövahede arv 8 5,1min (lk. 16 karbamiidliimid) l ­ formaatse puitlaastplaadi pikkus, 5,5m ta - abioperatsioonide aeg ühe b ­ formaatse puitlaastplaadi laius, 1,83m pressimistsükli kohta ( 1,5-2 min). Roomik- ja valtspresside tootlikkus on arvutatav valemiga: Qt =60 b v k =60x1,23x0,0293x6x0,85=11,0 m 3 / tunnis Qaasta = 60 T m p v k =60x8x3x299x0,0293x6x0,85=64338,5 m 3 / aastas v ­ pressimiskiirus, m/min (sõltub plaatide paksusest ja pressimistemperatuurist). Kuumpresside arv on arvutatav valemiga: A 140000

Metsandus → Puiduõpetus
80 allalaadimist
SEAFARMI SÖÖDAKÖÖGI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE
58
docx

SEAFARMI SÖÖDAKÖÖGI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE

Seadmete vaheline kaugus ja käikude laius nende vahel on ligikaudu 1 meeter. Võttes arvesse neid parameetreid on lisas A, joonisel A.1 esitatud seafarmi söödaköögiseadmete paigutusplaan. Söödaköögi seadmete paigutamisel ja pindala arvutamisel tuleb lähtuda järgmistest seisukohtadest [3, lk. 67]: 1. Seadmestik paigutatakse tehnoloogiaprotsessi järjekorda; 2. Materjali liikumisteekond on lühim; 3. Laadimis- ja abioperatsioonide arv on minimaalne; 4. Kommunikatsioonid on minimaalse pikkusega; 5. Seadmete hooldamine on hõlbus; 16 6. Peetakse kinni töökaitse, ohutustehnika ja tuletõrje nõuetest. Söödaköögi pindala on leitud valemiga [4, lk. 28] S  S1  S 2  S 3  S 4  S 5 , (2.12) kus S on söödaköögi pindala m2;

Tehnoloogia → Tehnoloogia projekteerimise...
13 allalaadimist
Elektriajami juhtimine
158
pdf

Elektriajami juhtimine

Nende arvude kogum moodustabki antud toote töötlemise programmi, milline eelnevalt arvutatakse välja, kodeeritakse ja sisestatakse vahetult programmaatori abil või mingi programmikandja (perfolint, magnetlint, floppy disk, mälupulk vms) vahendusel elektriajami programmseadmesse, milline seejärel kindlustab toote töötlemise ilma inimese vahetu osavõtuta. Kui tekib vajadus töödelda mingit muud toodet, piisab programmi vahetamisest. Seega lüheneb oluliselt tööaeg tänu abioperatsioonide (instrumendi viimine töötsooni ja sealt eemaleviimine, detaili mõõtmine, ettenihke suuruse ja lõikekiiruse seadistamine jne) ärajäämisele. Arvprogrammjuhtimissüsteemid jagatakse analoog- ehk pidevatoimelisteks ning diskreet- ehk impulsstoimelisteks. Analoogsüsteemides muundatakse toote töötlemise programmi moodustav arvude kogum mingi füüsikalise suuruse (alalispinge, sinusoidaalse vahelduvpinge faas või amplituud jne) analoogkujuks, mis ongi elektriajami juhttoimeks.

Elektroonika → Elektriaparaadid
99 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun