hüdrobioloogias, kes mõistis kooslusi kui reeglipäraselt korduvaid koosesinevate liikide rühmi. Liigid on eraldi ja seoseid nende vahel pole, kuid nad esinevad koos, kuna suhtuvad ühtmoodi keskkonnatingimustesse. Iga liigi ökoloogiliste iseärasuste tõttu eri liikide esinemispiirid ei kattu ning rühmitused lähevad sujuvalt üksteisest üle. 3 Mõlemal kontseptsioonil on tänapäeval eluõigus. Suure muutlikkuse tingimuses võib abiootilistel teguritel olla otsustav mõju koosluse koosseisule, kus ilmneb nende tegurite ühtmoodi reageerivate liikide suurenenud esinemus. Biotsönoos on igal juhul vähem integreeritud kui organism või populatsioon. Samal ajal ühte biotooppi hõlmavad populatsioonid mõjutavad teineteist mingil määral ja see annab biotsönoosile mõningase terviklikkuse. Biotsönooside vahelised piirid on veel ebamäärasemad kui populatsioonide vahel, eri
• Kaasliikide ebapiisavus – kuivamine (mükoriisaseente vähesus, levivad juurehaigused) • Tihedad ja üheealised puistud – haigustel lihtne levida Agroökosüsteemid. Agroökosüsteemile omased tunnused, võrdlus loodusliku süsteemiga. AGROÖKOSÜSTEEM • Loodud inimese poolt bioproduktsiooni ehk saagi saamiseks • Inimmõju on suure tähtsusega, seejuures on oma osa ka looduslikel abiootilistel ja biootilistel teguritel • Ökosüsteem, mida inimene mõjutab põllumajanduslikel eesmärkidel • Selle erinevad komponendid eeldavad oma kooseksisteerimiseks jätkusuutlikku majandamist. AGROÖKOSÜSTEEMI OMADUSED • Primaarne energiaallikas – päike • Aineringed ja energiaülekanne • Kliimatingimuste mõju • Populatsioonide arvukuse kõikumine vastuseks keskkonnategurite mõjule • Lühiealisus